Raamat "Putini trollid" räägib läbivalt näiteks nii Juri Tšaikast (vasakul) kui Prevezoni taga olevatest Katsõvite perest (keskel, Deniss Katsõv), kes Louis Freeh'ga (paremal) ühe laua taga istunud ja rahapesuasju arutanud.

Peaminister Jüri Ratas ja rahandusminister Martin Helme on öelnud riigikogu ees, et Eestit rahapesu asjades esindava advokaadi Louis Freeh seosed Venemaaga jäävad minevikku.

Ratas ütles riigikogu puldist, et Freeh’l on “varasemalt olnud sidemeid Venemaaga”; Helme kostis, et advokaadil “on mitme aasta eest olnud sidemeid Venemaaga, mida enam ei ole”.

Huvitaval kombel Freeh ise ei eita, et tema suhted Kremliga on igati asjakohased preagugi.

“Ma näiteks tunnen Venemaa peaprokuröri ja tunnen kohalikke järelevalveametkondi,” kostis ta intervjuus telesaatele “Kuuuurija”.

Tuleb välja, et tema meelest peaks Eesti küsima Kremlilt rahapesu asjades abi.

“Koostöö venelastega võib olla tegelikult Eestile antud juhtumis väga kasulik. Meie eesmärk on paluda neilt otsest abi ja ma usun, et mul on piisavalt reputatsiooni, et neilt seda küsida.”

Kuidas sellist reputatsiooni saavutada?

***


Aasta on 2016. Moskva. Ühe laua taga istuvad Louis Freeh, toonane Venemaa peaprokurör Juri Tšaika, Venemaa abipeaprokurör, ettevõtte Prevezon omaniku Deniss Katsõvi isa Pjotr Katsõv, salapärane kunstikoguja Imre Pakh ja Freeh’ ettevõtte abidirektor.

“Prevezoni rahapesu ja Magnitski juhtum peab saama lahendatud. Sa pead tegema selles küsimuses koostööd Natalia Veselnitskajaga. Ta on üks meie seast,” kostetakse Freeh’le.

Et mõista, miks on see ühe laua taga istunud seltskond äärmiselt märgiline, tasub lugeda Jessikka Aro raamatut “Putini trollid”.

Raamatust selgub nimelt, et tegu on… Putini trollidega.

USA senati luurekomisjoni raport näitab koostööd Louis Freeh ja Putini trollide vahel.

***


Freeh kohtumine 2016. aastal Prevezoni esindaja ja Vene riigiametnikega jääb samasse aega, kui USA ja Venemaa vahel käis justkui räpane külm sõda.

Eri osapooled kasutasid alatuid võtteid, laimu ja muidugi USA advokaate ja lobiste.

Põhjus? Mis muu kui seesama kurikuulus rahapesu, mille tõttu Freeh nüüd Eestile hüvitist välja võitleb.

USA plaanis toona võtta vastu nii-öelda Magnitski akti. See on rahapesuskandaalidest tekkinud USA seadus, mis pani Kremliga seotud oligarhid sanktsioonide alla.

Freeh toonased koostööpartnerid osalesid aga lobikampaanias, et seda mingi hinna eest ei juhtuks.

Näiteks proovisid nad kasutada kõikvõimalikke meetodeid, et seaduse arhitekti, USA ärimehe Bill Browderi (kes on esitanud Eestis nii Danske kui Swedbanki kuriteoteated) mainet kahtluse alla seada.

Pole ka ime, kui Bill Browder ütleb Freeh kohta: “Olin päris üllatunud, kui kuulsin, et nad küll palkasid advokaadibüroo, kuid sellise, mis tegutseb teisel poolel. Ja päriselt teisel poolel.”

***

Freeh sai edukalt hakkama ülesandega, mille Vene prokurörid talle andsid. Freeh nõustamisel läks USA prokuratuur Prevezoniga kokkuleppele ning rahapesusüüdistus, mis puudutas ka mõne miljoni dollari ulatuses Eesti Danske panka, lõpetati.

Prevezon ei ole seejuures iga suvaline klient või tavaline ettevõte.

Aro raamatust selgub, et see oli lihtlabane Kremli käepikendus.

Venemaa huvides lobitegevuse arhitektid olidki eelkõige Prevezon, selle omanik Deniss Katsõv, tema isa Pjotr ning nende advokaat Natalja Veselnitskaja.

Raamat kirjeldab näiteks, kuidas toonane Venemaa peaprokurör Juri Tšaika andis USA kongressman Dana Rohrabacherile Moskvas üle Magnitski seadust lobistanud Bill Browderit laimava materjali eesmärgiga Browderi usaldusväärsus kahtluse alla seada ning seadusest lahti saada.

Veel mainib raamat, kuidas Deniss Katsõv rahastas lobiüritust Washingtonis, kus näidati propagandafilmi, mis “paljastab” Browderi pättused Venemaal.

***

Kui USA prokuratuur Prevezonile rahapesus süüdistuse esitas, palkas Prevezon ühe USA advokaadibüroo. Büroo palkas omakorda USA endise ajakirjaniku Glenn Simpsoni erafirma Fusion GPS-i taas Magnitski ja Browderi kohta komprat otsima.

***


Venelaste ja Prevezoni lobi ei läinud läbi. Magnitski akt võeti vastu. Aasta hiljem, 2017. aastal tõusis Veselnitskaja väga jõuliselt USA avalikkuse ette. USA ajalehed kirjutasid, kuidas Veselnitskaja tiim kohtus enne valimisi Donald Trumpi kampaaniameeskonnaga, kus lubati Hillary Clintoni kohta kompromiteerivat materjali.

Veselnitskaja kasutas avalikku tähelepanu ära. Esines hea meelega televisioonis, andis intervjuusid. Kõigis neis ta nii muu seas seadis ta kahtluse alla Magnitski akti ja Browderi rahapesuvastast võitlust.