Kahes eri "satiiriportaalis" ilmus uudis õhku lastud SS-sõduri monumendist Sinimäel. Tegemist oli ilmselge valeuudisega, kuid info levik oli aukartustäratav.

Ühtlasi alustame ka podcasti-sarjaga Valeinfo: paljastatud!, kus kaardistame ja lükkame ümber Eesti (sotsiaal)meedias levivat väärinformatsiooni. Sel korral analüüsivadki Ekspress Meedia uuriva toimetuse ajakirjanikud Martin Laine ja Holger Roonemaa selle aasta 9. mai ümber Eesti vene kogukondades leviva väärinfo võimalikke eesmärke, mõju ja ulatust.

Monument, mida pole, lasti õhku

Samasisuline valeuudis levis mitmes "satiiriportaalis".

Vasakpartei ja mitme Vene propagandakanaliga seostatavas Facebooki grupis Новости Эстонии läks kihama veider libauudis, mille väitel lasti Eestis Sinimäel õhku SS-sõdurite monument. Jagatud link viis kasutaja suvalise ja vähetuntud portaali teateni, milles esitatakse absurdseid väiteid öösel kärgatanud plahvatuse kohta, mille oli Eestis korraldanud vene julgeolekuteenistus FSB. Illustreerival fotol kujutatakse aga üleüldse ammu eemaldatud Lihula monumenti.

Postitus hakkas levima mõni päev enne 9. maid ning uudis ise sidus seda just nimetatud kuupäeva kui ka Aljoša liigutamise aastapäevaga aprilli lõpus.

Tegemist on ilmselge valeuudisega. Kui vaadata nimetatud veebilehel ringi, võib märksõnade alt leida kribukirjas ka märke: "satiir". Mis huvitavam, täpselt samasisulise uudise võib leida ka teiselt venekeelselt satiirilehelt, mille modus operandi paistab olema väga sarnane.

Et kirjeldatud monumenti pole olemaski, said aru ka paljud kommenteerijad, kuid sugugi mitte kõik. Praktika näitab, et lingi jagamiseks ei pruugi inimesed seda enne avadagi ning rahulduvad pealkirjaga. Kuigi allikas ja sisu tunduvad ülimalt ebausaldusväärsed, siis meie andmetel on seda linki enda seinal näinud ligemale 200 000 Facebooki kasutajat.

Ilmselt võib sellise ilmselgelt vale sisu jagamise põhjust otsida kommentaaridest. Nii mõnigi kommentaator kiidab juhtunule kaasa. Isegi, kui saadakse aru, et uudis ei pea paika.

Veelgi sütitatumalt reageerisid sellele libauudisele need venekeelsed sotsiaalmeediakasutajad, kes Eestis ei ela ning siinsete monumentide kohta ilmselt palju ei tea. Nii on nimetatud linki enim jaganud hoopis venelaste Ukraina ning Kanada kogukondade sotsiaalmeediagrupid.

Üks motivaator, miks nõnda ärgitavat sisu jagada, võib olla ka raha: nimetatud portaalid torkavad silma ka tohutult hulgal reklaamide kuvamisega kasutajatele.

Märter, keda politsei "kiusab"

Mitmes Facebooki grupi läks levima samasisuline postitus erinevate kaadritega. Sotsiaalmeediagruppide taga on sama mõjuvõrgustik.
Kuvatõmmis


Venekeelsete sotsiaalmeediakanalite kangelaseks ja märtriks tõusis 9. mai paiku “Surematu polgu” aktivist Sergei Tšaulin, kes üritas Facebookis levival videol jätta muljet, kuidas Eesti politsei üritab tal takistada protesteerimast; jälitab, tülitab ning konfiskeeris temalt kõige tipuks igavese tule tõrviku.

Taaskord Новости Эстонии gruppi üles riputatud segasevõitu video on kogunud kümneid tuhandeid vaatamisi ja enam kui 600 jagamist. Rauda taoti, kuni see oli kuum. Juba 9. mai varahommikul oli siinse telekanali TVNi Facebooki leheküljel intervjuu väidetava kannatanuga. Video märtri intervjuust on kogunud veel 59 000 vaatamist ja ligemale 700 jagamist. Sama uudist levitas ka portaal Baltija.eu.

Telekanali TVN üks eestvedaja on Oleg Bessedin, kes teeb siin paljudele Venemaa kanalitele kaastööd ning on püsikülaline kaitsepolitsei aastaraamatus. Tegemist on olulise infoallikaga, kes modereerib sotsiaalmeedias vähemalt viit Facebooki gruppi, millel on kokku enam kui 20 000 jälgijat.

Mõistagi olid kunagise Öise Vahtkonna aktivisti kannatused kajastatud kõigis neis gruppides, mis aitas uudise levikut mitmekordselt võimendada. Seega on sotsiaalmeedias sel infokillul jagamisi kokku tuhandete jagu ning erinevatel videotel vaatamisi ligemale 100 000.

Kesklinna politseijaoskonna juhataja Kaido Saarniit põhjendas, et aktiviste ei peetud kinni, vaid nendega vesteldi 2 + 2 reegli täitmisest, kuna ka 9. mail olid avalikud üritused, sealhulgas meeleavaldused, keelatud. Politseil oli aga sotsiaalmeediast teave, et 9. mail aktsioon oli plaanis korraldada. Samuti ei tohi tuua üritustele pürotehnikat, mistõttu konfiskeeriti ajutiselt aktivistide süütevahendi kanistrid ja tõrvikud.

Lillesülemid “vaatamata eriolukorrale”

9. mai oli Eestis tavapärasest kordi rahulikum, kuid Venemaa meedia näitas seda suure võidu ja saavutusena.
Foto: Ilmar Saabas


Vene võidupüha tähistajate kogukond paistis liikumispiiranguid hästi jälgivat. Politsei teatel käis Kaitseväe kalmistu monumendi juures 9. mail kokku pea 5000 inimest, mida on möödunud aastast kaheksa korda vähem.

Kuid see number ja siiski kerkinud lillesülem Aljoša pronkskuju ees 9. mail leidis laia kajastust Venemaa meedias. Fookuseks sai eelkõige tõdemus, et inimesed tõid lilli, vaatamata eriolukorrale. Kui näiteks Interfax ja Ria Novosti kasutasid pea identset sõnastust, siis propagandaportaal Fondsk.ru nimetas lillede laekumist suisa “suureks võiduks Baltikumi riigijuhtide russofoobsuse vastu”. Vastukaaluks näiteks president Kersti Kaljulaidi või riigikogu esimehe Henn Põlluaasa ütlustele, viitab propagandaportaal Tallinna linnavalitsuse välja antavas ajalehes Stolitsa ilmunud peatoimetaja Aleksandr Tšaplõgin kommentaarile. Peatoimetaja avaldas arvamust, et igal rahval on õigus enda ajaloolisele mälule, seisukoht, mida Venemaa propagandaportaal hea meelega ära kasutas.

Ohtlikud marurahvuslased vs. venelaste pidupäev

Vähetuntud poliitkommentaatori ühiskonda lõhestavat agitatsiooni üritati üles korjata, kuid väga lendu see ei tõusnud.
riafan.ru/kuvatõmmis

Julia Strelkova on vähetuntud poliitikakommentaator, kelle provotseerivaid kirjutisi jagavad pisemad vene propagandakanalid. Võidupüha eel saavutas tema ühiskonna lõhedele viitav kirjatükk tõelise tähelennu, kui leidis kajastust olulises propagandakanalis Riafan.ru.

End politoloogiks nimetav autor esines väitega, et Baltikumis aina kasvav marurahvuslus ja natsisümpaatia (väga tihti esinev "kaart" propagandaartiklites) ähvardavad võidupüha tähistajaid. Süüdlaseks pidas autor aga riigijuhte (mainitud saab ka Eesti president), kes russofoobseid sõnumeid levitavat (taaskord korduv motiiv).

Kuigi kõneisik oli suuresti tundmatu, aitas sõnumit levitada selle lõhestav sisu. Päris "lendu" arvamusavaldus Venemaa peavoolus siiski ei tõusnud ning seisukohtade levitamisel piiirduti vaid ühes olulisemas portaalis ning mõnejagu tiražeerimisega sotsiaalmeedias. Samas jutupunkt ise omab piisavalt potentsiaali, et hakata Vene meediapildis korduma.

Saksamaa välisminister ja Baltikumi presidendid Kremli propagandaveskis

Kohe, kui Baltikumi presidendid tegid pöördumise, kus oli mainitud teise maailmasõja ajalugu, olid Venemaa "valveajaloolased" valmis avaldust ümber lükkama.
rg.ru/kuvatõmmis

Saksamaa välisminister Heiko Maas kostis Spiegelile teise maailmasõju lõpu aastapäeva tähistavas kolumnis, et Saksamaa ja ainult Saksamaa vastutab teise maailmasõja alguse pärast, tungides jõuga Poola.

Oskuslikult haarab sellest ministri väitest kinni Venemaa ajaleht Gazeta, tõstes selle kontekstist välja ning võrreldes ja kõrvutades seda Venemaa president Vladimir Putini jutupunktidega.

Gazeta vastandab Maasi öeldut ülejäänud lääneriikide, sealhulgas Eesti, riigijuhtide avaldustega teise maailmasõja kohta.

Artiklis rünnatakse Poolat ja kõiki Baltikumi riike sellega, et nad on juhtinud tähelepanu Molotovi-Ribbentropi pakti hävitavale mõjule (lepe viis Baltikumi okupeerimisele Nõukogude Liidu poolt) kogu Euroopas.

Võib kahtlustada, et Maas viskas enese teadmata propakandaveskile mõnusa materjali, mida veel pikalt propagandaveskis jahvatada, väänamaks ja loomaks teistsugust ajaloolist käsitlust Baltikumi regioonis.

Eelmainitud Baltikumi presidentide pöördumine mainiti ära mitmel pool Venemaa meedias, kasutades selle ümberlükkamiseks "valveajaloolasi". Baltimaade riigipeade ühisavalduse kohta on ilmunud kommentaar Venemaa valitsuse ametlikus ajalehes Rossijskaja Gazeta. Presidendi nõunik ajalooküsimustes Vladimir Medinski ja välisluure juht Sergei Narõškin esinesid selles loos vastavalt Vene ajalooseltsi ja Vene sõjaajalooseltsi juhtidena.