Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi uue hoone avamine FOTO: Raepress

Kolme aasta eest lootis toona veel Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, et Linnamäe Vene Lütseumi direktori Sergei Garanža keeletase paraneb, kuid septembri lõpus põrus aastaid koolijuhina töötanud Garaža järjekordsest eksamist läbi.

Keeleameti juht Ilmar Tomusk sõnas Delfile, et esimest korda kontrolliti Garanža keeleoskust juba aastal 1997, mil mees esmakordselt keeleeksamil põrus. Aasta hiljem tehti direktorile korduskontroll, mille koolijuht taaskord läbi kukkus.

Juba toona tehti Lasnamäe linnaosa haridusvaldkonnale ettepanek direktor puuduliku keeleoskuse tõttu ametist vabastada. Mees on aga ametis tänini, juba 22 aastat lubadusega eesti keel selgeks saada.

Kõik JOKK

Tegelikult lõppes Tomuski väitel mehe direktoriamet juba aastal 2005. Pärast seda on ta ametis olnud direktori kohusetäitjana, kuid Tallinna linnavõimud pole Keeleametile teadaolevalt 15 aasta vältel korraldanud ühtegi konkurssi direktorikoha täitmiseks.

Seadusest tuleb nõue, et õppeastuse juht peab keelt oskama tasemel C1 (sorav keelekasutus). Sama nõue kehtib ka koolijuhtide asetäitjatele. Keeleseadusest tulenevalt on keelenõuete mittetäitmisel Keeleametil voli teha ettekirjutusi, nõuda trahvi ning teha ettepanekuid ametist vabastamiseks.

Seda kõike on Keeleamet ka teinud.

Tomusk loetles, et Garanža keeleoskust on kontrollitud veel aastatel 2000, 2004, 2015-2019. Kokku on teda trahvitud 6000 krooni (aastal 2004) ja 3160 euroga (600 eurot aastal 2015, aastatel 2016-2019 640 eurot).

Tänavune keelekontroll pidi toimuma juba kevadel, kuid koroonaviiruse tõttu lükkus edasi ning viidi läbi 23. septembril. "Kontrollis tuvastati, et koolijuht ei ole eesti keele kursustel käinud, väidetavalt on ta õppinud eesti keelt iseseisvalt. Keeleametnikud tuvastasid, et tema keeleoskus ei ole võrreldes eelmise kontrolliga paranenud," vahendas Tomusk.

Keeleamet andis direktorile järjekordse hoiatuse, mis järgmise aasta aprillis uuel keeleeksamil läbipõrumisel tähendab uut trahvi. Sunniraha maksab Keeleametile ka Tallinna linnavalitsus, et nad pole suutnud keeletaset koolis tagada, seda samuti aastas 640 euro kaupa.

Üks õpetaja õppis keele ära, üheksa ikka ei oska

Garanža pole ainus Linnamäe Vene lütseumi töötaja, keda trahvitakse. Septembris selgus Keeleameti inspektoritele ka toredam tõik - üks õpetajatest oli keele nõutud tasemele ära õppinud. Paraku tehti siiski kuuele töötajale tehti korduv sunniraha ettekirjutus, omakorda veel kümnel õpetajal pole riigikeel vajalikul B2-tasemel.

Putin ja Venemaa suursaadik

Eesti keele tase pole aga see, mis Delfi tähelepanu esiti tõmbas. Meieni jõudis vihje, et septembri kooliaasta avaaktusel sekkus õpetajate toas mänginud telekapilti direktor isiklikult.

Nimelt jalutas väidetavalt tuppa Garanža ja olevat seal telerit silmanurgast jälginud õpetajatele öelnud: "Kuulame nüüd presidendi kõnet." Seepeale keerati telekanal Vladimir Putini lainele, kes õppeaasta alguses üle-venemaalist kõne pidaski.

Püüdsime seda lugu kinnitada, kuid edutult.

Anonüümsed allikad kadusid, kui neilt tõendeid paluda. Direktor Garanžale esitatud küsimustele - muidugi vene keeles - vastas ta, et keegi Putinit pole vaadanud.

Seega järeldame täna, et see vahejuhtum ei vasta tõele. Siiski andis see piisavalt alust, et minna kooli kohapeale uurima, mida koolist veel leida võib.

Juba kooli peasissekäigu juures ehitisid seinu Eestis tegutseva Venemaa suursaadiku Aleksandr Petrovi, Narva Vene õigeusu piiskop Lazari, Venemaal asuva Puškini-nimelise riikliku looduskaitse ala direktori Georgi Vassiljevitši fotod. Lisaks veel paari vene laulja portreed. Rida kaunistas aukohale seatud linnapea Kõlvarti näofoto.

Samas rivis mõnda Eestiga seotud inimest - kui Kõlvart välja arvata - ei olnud. Näiteks presidendi või mõne Eesti loomeinimese fotosid ka mujalt maja pealt ei õnnestunud leida. Terve ühe korruse puhkeala oli see-eest pühendatud täies mahus Puškinile.

Koolijuhilt pärides, kas ta ei pea vastuoluliseks seda, et kooli peasissepääsu juures ripub aukohal Venemaa suursaadiku foto, aga mitte näiteks presidendi foto, vastas ta, et aukohale pannakse fotod nendest külalistest, kes kooli väisanud on.

"Kahjuks pole president - hoolimata meie korduvatest kutsetest - meile külla tulnud, kuid loodame tulevikus parimat," kommenteeris ta. Presidendi kantselei sõnul pole koolist sellist küllakutset aga tulnud.

Fotod Linnamäe Vene Lütseumi seinalt
Foto: Ekspress Meedia

Fotod Linnamäe Vene Lütseumi seinalt
Foto: Ekspress Meedia

Fotod Linnamäe Vene Lütseumi seinalt
Foto: Ekspress Meedia

Riigivastaseid tegevusi ei ole

Uurides Haridusministeeriumilt, kas koolidel on vaba voli riputada seinale igasuguseid portreid ja kõiksugust kunsti, öeldi, et koolides ei tohi toimuda poliitikuid või välispoliitkat reklaamivaid tegevusi.

"Nii sise- kui ka välispoliitilisi teemasid saab ja peab koolis käsitlema, kuid tegevused peavad olema informatiivse eesmärgiga ja tasakaalustatud," sõnas ministeeriumi pressiesindaja Jelena Zemskova, "Haridus- ja Teadusministeeriumile ei ole laekunud pöördumisi, et Linnamäe Vene Lütseumis oleks aset leidnud riigivastaseid tegevusi."

Linna venekeelne sihtasutus saab eelarveraha

Tallinna linna osalusega sihtasutuste seas on SA Tallinna Vene Lütseum, mis vahendab venekeelsetele õpilastele järelaitamisprogramme. Linnamäe Vene Lütseumi juht Garanža kuulub juba selle loomisest alates 2012. aastal sihtasutuse juhatusse. Kuigi SA ei ole otseselt kooliga seotud, on kõik selle õpetajad käsunduslepinguga sihtasutuse palgal ning tegutsetakse samuti kooliruumides.

Kaheksa aasta vältel on Tallinn stabiiliselt eraldanud sihtasutuse töö toetuseks kokku ligi pool miljonit eurot. SA tegevuse kohta pärineb viimane avalik info aastast 2015, kui korraldati ITK-vahendite kasutamise konverents venekeelsetele õpetajatele.

Kui venekeelsete järelaitamistundide pakkumises pole midagi vastuolulist, siis sihtasutuse töö pole alati olnud läbipaistev. Nimelt on SA Tallinna Vene Lütseum olnud ka linnavolikogu hambus, SA-l puudus pikalt tegevusluba, mis võimaldaks õppureid koolitada. Kolm aastat pärast asutamist registreeritigi viimaks linna osalusega SA erahuvikoolina Satvel. Linna dokumendriregistrist selgub, et erakoolil on kinnitamata tegevusaruanded juba kolme viimase aasta vältel, kuid see pole seaduses toodu järgi piisav põhjendus tegevusloa tühistamiseks.

Sirp ja vasar

Linnamäe Lütseumi direktor on varasemaltki keeldunud ajakirjanikega eesti keeles suhtlemast. Lisaks sellele tehti koolis 2014. aastal klassifotosid Nõukogude Liidu sümboolika taustal. Venemaa suursaadiku fotod kooli avagaleriis on vaid selle jätkuks.