Võltsitud videod uudistes. Kuidas valevideod võivad põhjustada sõdu või tekitada börsikaose?
Ühed kõige raskemini tuvastatavad libauudised on need, mille juures on olemas ka lugu toetav video või pilt. Küllalt sageli on pilti või videot töödeldud või asetatud see valesse konteksti. Kätte on aga jõudnud ajastu, kus tehisintellekt suudab võltsida ka videoid, kus inimese koopia ekraanil räägib veenvalt seda, mida talle on ette kirjutatud. Selliseid videoid nimetatakse deepfake’ideks ja nende vastu võitlemine on paljude riikide ja organisatsioonide üks prioriteete.
Kujutate ette, et saaksite panna USA presidendi ütlema mida iganes te soovite ja selle maailma meediasse levitada? Selline veenev läkitus võib algatada sõdu või tekitada börsidel kaose. Jordan Peele demonstreeris hiljuti, kuidas see toimib:
Kuid alati ei pea auditooriumi petmiseks kasutama isegi nii kõrgtehnoloogilist lähenemist. Trumpi pooldajad asusid tänavu USA presidendi usaldushääletuse eel USA senati spiikrit Nancy Pelosit diskrediteerima kõikvõimalike vahenditega. Näiteks levitati videot, kus video aeglustamise abil on jäetud mulje, nagu Pelosi oleks intervjuud andes purjus või haige.
Kui sotsiaalmeediavõrgustikud keeldusid Pelosi kohta levitatud libavideot oma keskkondadest eemaldama, siis tegid kaks kunstnikku deepfake video Mark Zuckerbergist endast
Tänaseks on sotsiaalvõrgustikud lubanud selliste videote vastu võidelda. Parim relv selliste videote avastamisel on ilmselt just tehisintellekt ehk sama tehnoloogia, mida kasutatakse nende videote tegemisel. Tõsiasi on aga see, et kõik meediatarbijad peavad endale teadvustama, et selline tehnoloogia on olemas ja alati ei saa uskuda ka videos nähtud sisu.
26.10 - 30.10.2020 toimub Eestis teist korda meediapädevuse nädal, mille eesmärk on tõsta nii laste ja noorte kui õpetajate ja laiema avalikkuse teadlikkust ümbritseva inforuumi võimalustest ja ohtudest ning pöörata tähelepanu kriitilise mõtlemise olulisusele.