700 miljardist dollarist ei piisa iga majavõlgniku päästmiseks

USA rahandusministeerium otsib nüüd eraldatud hiigelsummale õiget rakendust.

 President George W. Bush sai möödunud nädala reedel kongressilt kõigi aegade suurima ra­hasumma hüpoteegipanganduse pääst­miseks. Kuid see oli alles esimene samm kriisist väljatulekuks, täpsustas esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi.

USA aktsiakursid, mis reede hommikul kerkima hakkasid, jõudsid päeva lõpuks tagasi miinuspoolele, ehkki kongress kiitis pärast pikka vaidlust üüratu päästepaketi heaks ja president George W. Bush kirjutas sellele peaaegu kohe ka alla.

Esialgu oli USA rahandusministeerium Valge Maja vahendusel kongressilt taotlenud probleemsete varade toetusprogram­mi vastuvõtmist, kuid senatist läbi käinuna muutus see erakordseks majanduse stabiliseerimise seaduseks. Senat kinnitas eelnõu kolmapäeval häältega

74 : 25, esindajatekoda reedel 263 : 171.

Alles esimene samm

Seadusega sai rahandusminister Henry Paulsonist stabiliseerimisfondi valdaja, kelle kä­sutusse antakse kohe 250 miljardit dollarit, hiljem presidendi nõusoleku korral lisaks 100 ja kongressi veelkordse kinnituse järel 350 miljardit dollarit. Kuid tõhusa kontrollimehhanismi loomisest kongress sisuliselt loobus, nii et Valge Maja sai tegelikult üsna vabad käed.

Uus nädal peaks näitama, kui palju sellest rahamassist tegelikult abi on. Edaspidi kavatseb demokraatide kontrollitav kongress arutada veel täiendavaid päästemeetmeid, samal ajal kui kasvab hirm USA retsessiooni libisemise ehk majanduskriisi ees. Krediidiraskused on juba jõudnud kohalike omavalitsusteni ja rahaturu elavnemist on veel vara loota.

Nn Paulsoni päästepaketi vastu tuntakse nii meedias kui ka turul teravat umbusku. Paljude arvates aitab see raskustest välja vaid hätta sattunud Wall Streeti pangad, aga sellest ei ole palju abi tavalisel võlgnikul, kelle maksejõuetusest kriis tegelikult alguse saigi.

Ka on ette heidetud, et endine Goldman Sachsi investeerimispanga juht Paulson on Wall Streetil “oma poiss” ja seetõttu üritab aidata pigem pankureid kui tavakodanikke.

Ameeriklased, kes on helde laenamise ajal soetanud järelmaksuga elamise ega suuda se­da krediidiraskuste tõttu enam kinni maksta, jäävad edaspidigi peavarjust ilma.

Kuul pähe kustutab võla?

•• Samal ajal kui kongress arutas, kuidas majandust päästa, sai kurval moel kuulsaks 90-aastane Addie Polk, keda taheti kolmapäeval Ohios Akroni linnas hüpoteegivõla pärast kodust välja tõsta.

•• Vanur tulistas endale kaks korda pähe, kuid jäi ellu ja toi­metati kriitilises seisundis haig­lasse. Pahameelelaine summutamiseks otsustas hüpotee­gi­kontsern Fannie Mae tema võ­lakoorma andeks anda ja maja siiski tema omandiks tunnistada.

•• Ajalehe Wall Street Journal andmeil ei tähenda üüratu pääs­tepakett veel iga võla ülevõtmist ja kinnimaksmist. See küll piirab pangajuhtidele kompensatsiooni maksmist ja üritab välistada nende kriimustamatult “kuldsete langevarjudega” kriisist välja lauglemist.

•• Inimene, kes on hankinud hü­poteegi tagatisel kinnisvara, kannab võla tasumise kohustust edasi.

•• Keskvalitsus võtab vaid kriisipaketiga selle võla tagasinõudmise hüpoteegipankadelt enda kanda.