Benedictus XVI ütles visiidi eel, et soovib võtta oma embusse kogu Aafrika ning ulatada abi­käe kurnava nälja, haiguste, vennatapukonfliktide ja verevalamiste ohvritele.

Kui mustal mandril saatis paavsti suur menu ja katoliikluse mõjujõud Aafrikas aina kasvab, siis lääne meedias jäi tema Aafrika-reisi tegelik tähendus kondoomipoleemika varju.

Aafrikas on HI-viirusse nakatunud 22 miljonit inimest ja iga viies aafriklane on katoliiklane. Kui paavst ütles reisi algul Kamerunis, et „aidsiprobleemist ei saa üle preservatiivide jagamisega”, ja lisas, et „see teeb asja veel hullemaks”, mõjus see kondoomide propageerimiseks suure töö ära teinud lääneriikidele ja abiorganisatsioonidele nagu külm dušš. Lause esimese poolega, et kondoomidest üksi on vähe, nõustub ka lääne avalikkus, kuid nagu ikka, kipub paremini meelde jääma lause viimane osa.

Paavst ei tahtnud ehk öelda: „Ärge kasutage kondoomi!”, vaid üritas jõuda HI-viiruse leviku sügavamate põhjusteni. Kui inimeste suhted rajaneksid kristlikul moraalil, püsisuhetel ja abi­elul, siis poleks ka aidsiprobleem nii tõsine. See sõnum läks aga täielikult kaduma.

Pole esimene skandaal

Benedictus XVI ametiaega iseloomustavadki professionaalse kommunikatsioonistrateegia puudumisest tingitud vead.

Äsja lubas paavst kiriku rüppe tagasi holokausti eitanud piiskopi Robert Williamsoni. Hiljem palus ta avalikus kirjas vabandust, öeldes, et polnud Williamsoni vaadetega kursis, ning soovitas kõigil info hankimiseks rohkem internetti kasutada. Kui selle kirja oleks läbi lugenud mõni kommunikatsiooniasjatundja, poleks see arvatavasti avalikkuse ette jõudnud.

2006. aastal tsiteeris Benedictus aga Regensburgis islamivastast Bütsantsi imperaatorit, pannes maailma avalikkuse ahhetama. Paavst väitis pärast, et teda mõisteti valesti, ja palus nagu nüüdki vabandust, kuigi traditsiooniliselt paavstid seda ei tee, sest Vatikani järgi juhib kirikupea mõtteid Jumal.

Benedictus XVI võib kiriku mõistes olla üdini püha mees, kuid ta pole Johannes Paulus II, kellel massidega suhtlemine õnnestus iseenesest. Kindlasti ei saagi üks inimene kõike teada ega osata. Oma puudusi hinnata oskav juht saaks endale aga palgata targad nõunikud.

Benedictusel võib praegusel keerulisel kriisiajal olla maailmale suur sõnum, kui ta aga ei õpi ega küsi nõu, kuidas seda edasi anda, ei saagi maailm teada, mida ta tegelikult öelda tahab.

Kiriku sõnum tänapäeva keelde

•• Ka mõned katoliku vaimulikud vaatavad Vatikani kahtlustavalt.

•• Cardiffi peapiiskop Peter Smith ütles otse, et paavstil on vaja professionaalseid PR-nõunikke, ja lisas: „Vaimulike probleem on tänapäeval, kuidas seada pühakirja sõnum keelde, mida nüüdisühiskonnas mõistetaks.”

•• „Vaimulikud kipuvad kasutama teoloogilist keelt, see puudutab ka paavsti, kes on  südames akadeemik ja seab oma kuulajaskonnale ehk liiga kõrgeid intellektuaalseid nõudmisi,” selgitas ta.