Aleppost on saanud suur surnuaed

Lisaks pommidele nõuavad lõivu nälg ja janu, oht varitseb nii mässuliste aladel kui valitsuse poolel.

Aleppo mässuliste lüüasaamine pole praeguseks enam nädalate, vaid päevade või isegi tundide küsimus. Nädalavahetusel üritasid lääneriigid Genfi kõnelustel meelitada Venemaad allesjäänud mässuliste ja nende aladel asuvate tsiviilelanike taandumiseks koridori looma. See ettepanek lükati tagasi, samal ajal kui valitsusväed jõudsalt peale tungisid. Eilseks oli nende käes enam kui 90% linnast ja mässulistele jäi vaid pisike enklaav vanalinnas.

Venemaa kaitseministeeriumi teatel on 15. novembril alanud pealetungi käigus end valitsusvägede kätte andnud 78 000 elanikku, kellele lisandus pühapäeval veel 13 000 põgenikku. Sarnast suurusjärku pakub uute põgenike arvuks ka Süüria inimõiguste vaatluskeskus, kelle teatel on Aleppo lahingutes samal ajal hukkunud vähemalt 550 tsiviilisikut. Neist üle 400 sai surma valitsuse pommitamise, ülejäänud mässuliste rakettide läbi. See on umbkaudne hinnang, kuna elanike sõnul on nad laipade lugemisest tegelikult loobunud. „Me ei jõua enam järge pidada,“ ütles Washington Postile vabatahtlike päästjate ühenduse Valged Kiivrid liige. "Peame valima, keda varemetest välja tuua, keda mitte." Tihti peavad elanikud sugulasi tuvastama üksikute jäsemete järgi.