Osa muslimeid kipub paastu ajal salaja sööma. (Foto: AFP/Scanpix)

Muslimite kombed kohustavad neid paastuma aasta üheksandal kuul ehk ramadaanil. Täpsemini kuulub see paast koraanist lähtudes isegi islami viie põhisamba hulka. Kuid naftakülluses suplevad araablased on hakanud oma kommetele läbi sõrmede vaatama – paastukuud rikutakse täiesti jultunult või siis süüakse koidikueelsel söömaajal end nii täis, et päeval ei jaksata enam midagi teha.

Tänavune ramadaan algas 20. juulil ja vastavalt islamimaailmas kehtivale kuukalendrile kestab 18. augustini. Londonis olümpiamängudel tekitab paastumiskohustus araablastest sportlastele kahtlemata lisaprobleeme. Pärsia lahe äärses emiraadis Kataris sattus aga juba tänavuse ramadaani esimesel päeval 128 inimest ülesöömise vaevustega haiglasse.

Paastukuul ei tohi avalikult süüa ega juua. Küll tohib seda teha pärast päikeseloojangut – söömaaja nimeks iftar – ja enne päikesetõusu – suhoor’i ajal. Osa elanikest sööb siiski salaja päevalgi. Heaoluni jõudnud riigis ei hoita ka paastuajal einetega eriti tagasi: väidetavalt portsjonid ramadaani ajal hoopis kahekordistuvad.

Avalehele
5 Kommentaari
Loe veel: