Arheoloogid: kunagisele Ameerika tsivilisatsioonile sai saatuslikuks metsa hävitamine

Teadlased arvavad, et kui tuhat aastat tagasi hävitasid indiaanlased Lõuna-Peruus metsa, tõi see kaasa Nazca tsivilisatsiooni ootamatu kadumise.

Metsade hävitamise tagajärjel tabas Lõuna-Peruud ökoloogiline katastroof, vahendas BBC. Nazca tsivilisatsioon on tuntud maastikule rajatud suurte loomakujundite poolest.
"Need olid väga erilised metsad," kirjeldas Cambridge’i ülikooli McDonaldi arheoloogiainstituudi teadur doktor David Beresford-Jones esimese aastatuhande olusid.
Arheoloogide väitel leidus tollastes metsades palju huarango-puid (Prosopis pallida).
"See on kõrbealadel ökoloogilise võtmetähtsusega liik, parandades pinnase viljakust ja niiskusrežiimi ning kinnistudes ühe suurima teadaoleva juurevõrgustikuga lammi pinnasesse," lisas Beresford-Jones. "Meie uurimistulemused on vastuolus seniste populaarsete vaatenurkadega, mille järgi elasid indiaanlased kuni Hispaania vallutajate saabumiseni looduskeskkonnaga harmoonias".
Teadlaste sõnul on lämmastikku siduvad huarango-puud olulised energia- ja puitmaterjali allikad. Nad oletavad, et Nazca tsivilisatsioon oleks jäänud püsima, kui indiaanlased poleks piirkonda põlluharimise eesmärgil metsast lagedaks raiunud.
"Prooviaugu alumises osas oli palju huarango õietolmu ja vähe inimtegevuse mõju ilminguid," rääkis doktor Alex Chepstow-Lusty 1,5-meetri sügavuse prooviaugu kohta.
"Siis, 80 sentimeetri sügavusel, muutus valdavaks maisi õietolm, näidates teravilja tähtsust, see omakorda suuremat vajadust toidu järele ja rahvastiku suurenemist," lisas ta.
Umbes aastal 500 muutus piirkonnas valdavaks maltsaliste sugukonnast pärit rohttaimede õietolm, mis viitas soolakamale pinnasele, nagu see on sealkandis ka tänini.
Teadlased olid seni veendunud, et Nazca tsivilisatsioon hukkus ilmastikunähtuse El Nino põhjustatud üleujutuste tõttu.