Asjatundja: rahvustülide tõttu vajab Iraak kõva käega juhti
Olete käinud Iraagis ning tunnete selle riigi ajalugu ja olukorda.
Külastasin Iraaki 1980. aastal. Käisin seal teaduslikul konverentsil. Saddam Hussein rajas siis aktiivselt ainuparteile toetuvat sõjalist diktatuuri ning valmistus sõjaks Iraaniga.
Missugused olid araabia maailmas jõujooned enne Iraani-Iraagi sõda?
Iraaki õhutati ka kõrvalt Iraani tungima. Aktiivselt toetasid selles Iraaki siis USA, Kuveit, Saudi Araabia. Iraani kardeti – seal oli toimunud nn islamirevolutsioon ja demokraatlik areng oli peatunud, samuti pretendeeris Iraan kõigi šiiitide eestkõneleja rollile. Saddam Husseini reiim toetus ja toetub ka praegu põhiliselt sunniitidele.
Missugune on rahva toetus oma liidrile Husseinile tegelikult?
See on väga raske küsimus. Kindlasti ei ole tal toetust Iraagi šiiitide ja kurdide seas.
Kas pärast Saddami kukutamist on Iraagis võimalik demokraatlik areng?
Jälle väga raske küsimus. Iraagis on väga julm üheparteisüsteem. Aga Iraagis on kogu aeg valitsenud selline julm süsteem. See on kindlasti põhjustatud sellest, et Iraagis on väga palju eri etnilisi ja usulisi gruppe ning karmi valitsejakäeta tekkiksid kohe suured omavahelised tülid. Iraak on alati olnud väga raskelt juhitav riik. On alati oht, et ühe diktaatori kukutamisel tuleb asemele uus diktaator. Nii on see traditsiooniliselt olnud. Kui ameeriklased jäävad Iraaki stabiilsust tagama kümneks, viieteistkümneks aastaks – see ehk oleks mingi garantii demokraatlikuma arengu suunas.
Samuti peab arvestama sellega, et traditsiooniliselt pääsevad võimule tõusnud diktaatori teibi (klann islami maailmas) inimesed samuti võimule lähedale. Selles osas on vastuolud ka eri teipide vahel.
Kuidas iseloomustada Iraagi rahvast?
Iraagi rahvas on tegelikult üks kõige haritumaid araabia maailmas. Aga kui Saddam oleks oma rahva eest muretsenud, oleks kindlasti olnud võimalik leida kompromisse ÜRO-ga, et sõda vältida. Nad ei tahtnud seda.
