Supernoova SN 2007bi avastati aprillis 2007 ja astronoomid oletavad, et tegu on seni teoreetiliseks peetud niinimetatud pair instability tüüpi supernoovaga, vahendas Sky and Telescope.
"SN 2007bi on esimene tõeliselt tõendatud juhtum pair instability tüüpi supernoovast," selgitas Texase ülikooli teadur Volker Bromm.
Iisraelis asuva Weizmanni teadusinstituudi teaduri Avishay Gal-Yami juhitav rahvusvaheline uurimisgrupp moodustati just nimelt selle supernoova uurimiseks.
Nad tuvastasid, et supernooval kulus avastamisest ebatavaliselt kaua aega, et jõuda maksimaalse heleduseni ehk kokku 70 päeva. Samuti on supernoova heledus vähenenud palju aeglasemalt, kui tavalistel juhtudel.
Augustis 2008 tuvastati supernoovast saadud spektris harukordne nikkel-56 isotoop, mis tekkis teadlaste oletuse järgi plahvatuse käigus.
Samas pole mitmed teadlased sugugi seda meelt, et tegu on just nimelt pair instability tüüpi supernoovaga.
"Ma annan sellele 50-protsendilise tõenäosuse, et see on pair instability tüüpi supernoova," sõnas Stan Woosley California ülikoolist. "Ma pole kindel, et see on see."
Pair instability tüüpi supernoova on sada korda heledam seni tuntud supernoova tüüpidest ja tekib 150 kuni 240 Päikese massi suuruse tähe elu lõppetapil.
Supernoova SN 2007bi pole praeguseks omasuguste seas sugugi ainulaadne, kuna arvatakse, et ka 2006. aastal Perseuse tähtkujus NGC 1260 galaktikas avastatud supernoova SN 2006gy on sama tüüpi.