Mitte kunagi varem pole nii palju inimesi kogunenud ühte kohta Maal, päästmaks planeeti kliimasoojenemisest. Indoneesia kuurortsaart Balit külastab kahe nädala jooksul enam kui 10 000 inimest, alates valitsusliikmetest kuni teadlasteni ja põuas vaevlevaist põllumeestest veepuhastusseadmete müügimeesteni.

Näiteks USA-st sõitis Balile üle saja delegaadi, oma esindajad läkitavad kohale ka kõik Euroopa Liidu liikmesmaad, sealhulgas on Eestist kuus, Saksamaalt 70 ja Prantsusmaalt 50 esindajat. Paljud neist suundusid paradiisisaarele lihtsalt

n-ö vaatlejatena, kel pole mingit ametlikku rolli. Neile lisanduvad veel valitsusvälised organisatsioonid alates põlisrahvuste elupaikade eest võitlejatest kuni näljahädaliste abistamisega tegelejateni.

Kõigi nende osalemine kliimakonverentsil annab aga kriitikute sõnul oma lisapanuse probleemile, mille lahendamisega nad tegelema peaksid. Seda enam, et ega Bali pole esimene ega jää ka viimaseks selliseks kogunemiseks.

Sõitmisest on kasu

Möödunud kuul peeti esinduslikku kliimakonverentsi Hispaanias Valencias, sellele eelnesid kümned, tõsi küll väiksemad üritused Bangkokis, Pariisis, Viinis, Washingtonis, New Yorgis ja Sydneys, aga ka Rio de Janeiros, Anchorage’is, Helsingis ja Kurumbal. See viimane  on üks Maldiivide saar India ookeanis.

ÜRO eestvedamisel toimuva kliimakonverentsi tegevsekretär Yvo de Boer pole nõus, et rahva sõitmine kõigi nende kenade kohtade vahel on probleem. “Ükskõik kus neid üritusi pidada, inimesed peavad ikka reisima. Küsimuseks võiks ehk olla, kas neid on üldse vaja. Minu vastuseks on, et jah, on küll,” seletas ta Reutersile. “Kui USA-d, suuri arenguriike ja Euroopa Liitu ei panda istuma ühe laua taha, et nad jõuaksid üheskoos lahenduseni, siis ei juhtu midagi ja teadlaste ennustused kasvuhoonegaaside emissiooni suurenemisest ning selle tagajärgedest saavadki tõeks,” põhjendas ta kenasti.

Niisiis on USA, EL-i, Hiina, India ja kokku 192 maa esindajad tõesti tulnud kohale, kuigi mitte just ühe laua taha. Esmaspäeval alanud ja järgmise nädala teisel poolel lõppema kavandatud konverents ei jõua muidugi mingite konkreetsete lahendusteni, kuidas vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist ja arvatavasti just selle tagajärjeks olevat kliimasoojenemist.

Eesmärgiks on jõuda üksmeelele kaheaastases raamkavas, mis peaks viima kuue aasta pärast aeguva Kyoto lepingu järgse kokkuleppeni. Ikka selleks, et leevendada kliimamuutusi ja seda ilmselt ennekõike kasvuhoonegaase vähendades – et minna kaugemale Kyoto lepingust, mis kärbib neid viie protsendi võrra 1990. aasta tasemest. Ning endiselt on küsimuseks, kas too vähendamine peab olema kohustuslik ja kas arengumaad peaksid sellega kaasa minema.

Neile küsimustele ilmselt lõplikke vastuseid ei tule ning samas on 12-päevase konverentsiga paisatud atmosfääri 47 000 tonni süsinikdioksiidi ja muid kasvuhoonegaase, nagu hindab ÜRO enda eestvedamisel toimuvat ise. Enamasti tuleb see süsinikujälg lennusõitudest, aga ka elektritarbimisest, mis suuresti langeb palmidega palistatud randadel asuvates viietärnihotellides huugavate konditsioneeride arvele.

Võrdluseks tõsiasi, et sama palju kasvuhoonegaase paiskab ühe päevaga välja keskmine

1,5 miljoni elanikuga lääne linn, teab väita keskkonnaaktivist Chris Goodall, raamatu “How to Live a Low-Carbon Life” autor. Ta usub, et tegelik kasvuhoonegaaside kogus Balist tuleb kaks korda suurem, lähenedes 100 000 tonnile. See vastab ligikaudu Tšaadi aastatoodangule.

Tõsi, osalistele on suuresti küll sümboolse žestina pakutud umbes paarsada kollast maastikujalgratast, et nad saaksid pedaale tallates konverentsialal ringi liikuda, korjates kaasa virnade viisi dokumente, mis on küll lubatud trükkida vaid taaskasutatud paberile. Küllap läheb suurem osa trükimaterjalidest uuesti taaskasutusse, sest konverentsipaikadesse on paigaldatud ohtralt paberikogumiskaste.

Lõõgastuda on ka vaja

Aga ega siis kogu aeg saa paberitega tööd tehta, vaja on ka lõõgastuda. Selleks pakub turismiministeerium võimalust käia vaatamas veel alles olevat dÏunglit – mille pindala väheneb kiiremini kui kuskil mujal maailmas, lausa 300 jalgpallistaadioni suuruse ala võrra igas tunnis, nagu teab märkida Reuters.

Vaatamisväärsusi, mida rendimaastikuautode, vanavõitu kütusenäljaste taksode või muude mootorsõidukitega kaema minna, jätkub lähemal ja kaugemal. Ikka nii, et turvakontrollide läbimiseks seisavad need tossutades järjekordades.

Suurriigid ja kliimasoojenemine

USA siiski tegutseb,

britid seavad sihte

•• Praegusest peamisest kliimamuutuste vastu võitlemise programmist ehk Kyoto lepingust on ainsa suure tööstusriigina jäänud kõrvale USA, kes ei pea õigeks kasvuhoonegaaside vähendamist kohustuslike eesmärkide abil ja nõuab, et emissiooni piiraksid ka sellised suured arengumaad nagu Hiina ja India.

•• Kuid Bali konverentsil on Ühendriigid siiski esindatud, tutvustamaks ja kaitsmaks enda meetmeid kliimasoojenemise ohjeldamisel. Neid ja USA sihte Balis tutvustab kõrvalloos USA Eesti-suursaadik Dave Phillips.

•• Üheks innukamaks keskkonnateemadega tegelejaks Euroopas on aga Suurbritannia, kus ambitsioonikaid eesmärke kliimasoojenemise takistamiseks seati Tony Blairi valitsusajal ja jätkatakse praeguse peaministri juhatusel. Teises kõrvalloos esitabki oma unistuse nn madala süsinikusisaldusega majandusest Gordon Brown.