----

Kõige lugupeetavam minister, ühtegi erakonda mittekuuluv Domenico Siniscalco, on Silvio Berlusconi silmakirjalikust valitsusest lahkunud. Vähemalt osa Itaaliast mõtleb praegu niimoodi. “Lähen koju Torinosse üliõpilastele majanduspoliitikat õpetama, sest seal on õhk värskem kui siin Roomas,” ütles 51-aastane tuntud majandusteadlane ajakirjanikele.

Tegelikult ei jõudnud kolma-päeva hilisõhtul majandusministri portfelli nurka visanud Siniscalco aga kauem oodata, millal Berlusconi valitsus lahendab pea pool aastat kestnud Itaalia Panga skandaali.

Berlusconi ühines ähvardava valitsuskriisi vältimiseks eile keskpanga presidendi Antonio Fazio lahkumist nõudvate polii-tikutega, kuigi seni oli ta ürita-nud erapooletuks jääda, edastas

uudisteagentuur AP.

Siniscalco nõudis korduvalt Fazio tagasiastumist, kuna too soosis ühe Itaalia kommertspanga ülevõtmislahingus ebaseaduslikult Itaalia investoreid, kuigi Hollandi pangandusgigandi ABN AMRO pakkumine oli tunduvalt kõrgem.

Seega süüdistatakse Itaalia Panka protektsionismis ja EL-i vaba konkurentsi reeglite eiramises. Fazio ise eitas süüd ja sõitis eile Washingtoni G7 ja Rahvus-vahelise Valuutafondi (IMF) kohtumisele.

Berlusconi teatas eile, et Fazio ametis jätkamine mõjub halvasti Itaalia usaldusväärsusele ja on sobimatu. Otsuse peab aga lan-getama ennekõike Fazio ise, sest valitsus teda tagandada ei saa.

Eelarveskeem ei leidnud tuge

Teine Siniscalco tagasiastumise põhjus on aga see, et Itaalia valitsus lükkas tagasi tema pakutud tuleva aasta riigieelarve skeemi, mille järgi olnuks võimalik leevendada majanduskriisi ja vähendada 20 miljardi euro võrra Itaalia ääretut riigivõlga, mis on kasvanud juba 120 protsendini riigi SKP-st.

Senise asepeaministri, Berlusconi valitsuses varem juba kaks korda majandusministri

kohal olnud ja Giulio Tremonti taasnimetamine sellesse ametisse vaevalt kriisi lahendab.

Tremontil on väga raske välja pakkuda kõiki rahuldavat tuleva aasta riigieelarvet, samas ei saa ta sundida ka Antonio Faziot tagasi astuma, sest eluks ajaks kohale määratud Itaalia Panga presidendi saaks ametist loobuma sundida vaid Itaalia Panga nõukogu, mitte aga Itaalia valitsus ega ka Euroopas Keskpank.