Peaminister Silvio Berlusconi oma sõiduvees � andmas intervjuud populaarsele telesaatele pärast otsust osa vägesid Iraagist koju tuua. Reuters

Itaalia senat kiitis häältega 162:14 heaks põhiseaduse reformi, mida kriitikud peavad peaminister Silvio Berlusconi katseks haarata enda kätte absoluutne võim.

Vasaktsentristlik opositsioon iseloomustab reformi kui valusat hoopi otse Lõuna-Itaalia südamesse, kuna see andvat eeliseid rikkamale põhjaosale. Itaalia konstitutsioonikohtu aupresidendi Leopoldo Elia hinnangul saaks peaminister endale ohtlikult palju võimu. “Ühegi demokraatliku riigi valitsusjuhil pole piiramatut võimu laiali saata parlamendi saadikutekoda, millel peaks ju valitsusega usaldussuhe oleme,“ ütles Elia.

Uus põhiseadus muudab va-litsused püsivamaks. Kuna peaminister valitaks otsestel valimistel, ei peaks president teda ka ametisse nimetama. Ka peaministri vallandamine enne tema viieaastase ametiaja lõppu oleks võimatu: isegi kui peaministrile on ustav üksnes väike rühm koalitsioonisaadikuid, jääb valitsusjuht ametisse.

Reformi järgi hakkaksid parlamendi ülem- ja alamkoda täitma eri ülesandeid ja saadikute arv väheneks praeguselt 945-lt 612-le. Alamkoda käsitleks kogu riiki puudutavaid seadusi. Senat tegeleks aga maakondade probleemidega, mille puhul üleriigilised seadused piirkondlikega ei kattu.

Seda muudatust toetavad ka vasaktsentristid, kes arvavad, et 57 aastat tagasi koostatud põhiseadus vajab kahtlemata osalist uuendamist.

Nõutakse rahvahääletust

Vasaktsentristlik opositsioon nõuab, et põhiseaduse muutmine otsustataks rahvahääletusega.

Arvamusuuringute järgi toetab põhiseaduse muutmist vaid kolmandik itaallastest.

Peaminister Berlusconi ütles, et konstitutsiooni muutmise referendumit ei korraldata mingil juhul enne 2006. aasta üldvalimisi. Nendel loodab meediamagnaadist peaminister aga võita.

Konstitutsioonimuutus läheb veel kord lugemisele parlamendi alam- ja ülemkotta.

Esimese ja teise Itaalia probleem

•• Seni vähetähtsad omavalitsused saaksid uue põhiseaduse järgi otsustada oma regioonis koolisüsteemi, tervishoiu, korrakaitse ja kohaliku poliitika üle. See rõõmustab kõige enam Põhjaliiga liidrit, infarkti järel mullu reformiministri kohalt tagasi astunud Umberto Bossit, kes on aastaid võidelnud selle eest, et Itaaliast saaks föderaalne riik.

•• Kriitikud väidavad aga, et põhiseaduse muutmine praegusel kujul on raske hoop Itaalia ühtsusele ning pinged rikaste põhja- ja vaeste lõunaalade vahel teravneks veelgi.

•• “Sitsiillast ei võetaks näiteks enam ravile Treviso haiglas Põh-ja-Itaalias. Avalike teenuste pakkumisel tehtaks vahet oma maakonna ja väljastpoolt tulnud itaallaste vahel,“ ütleb Berlus-conit kritiseeriv konstitutsiooni-kohtunik Leopoldo Elia.