Keskkonnakaitsjate sõnutsi on osa Amazônia põlenguid sihilikult süüdatud, et asendada mets põllumaaga. Foto: AP/SCANPIX

Prantsusmaal lõppenud G7 kohtumisel lubasid Amazônia põlengute pärast muretsevad lääneriigid toetada Brasiilia valitsust tulekahjude kustutamiseks 18 miljoni euroga. Summa olnuks eelkõige mõeldud tuletõrjelennukite soetamiseks. Katastroofi leevendamise asemel hoogustas ettepanek üksnes Brasiilia presidendi Jair Bolsonaro ja Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni sõnasõda. Üleeile jõudis Brasiilia keskkonnaminister Ricardo Salles juba teatada, et välisabi on igati teretulnud. Pärast seda tõmbas Bolsonaro kabinetiülem Onyx Lorenzoni ettepanekule vee peale ja teatas, et Euroopa võiks seda raha pigem kasutada omaenda metsade taastamiseks. Samuti pilkas ta Prantsusmaad Pariisi Jumalaema kiriku põlengu pärast. „Macron ei suutnud isegi ennetada põlengut maailma kultuuripärandisse kuuluvas kirikus,” märkis Lorenzoni. „Mida on tal meie riigile õpetada?”

Abi lükati tagasi sellest hoolimata, et parempopulistlik president ütles ise paar päeva tagasi riigi õigustuseks, et Brasiilial polevat nii ulatusliku tulekahjuga võitlemiseks raha. Samuti ütles Bolsonaro eelmisel nädalal, et Amazônia küsimuse G7 päevakorda võtmine näitab Euroopa riikides säilinud kolonialistlikku mõtteviisi, sest riike, keda põleng mõjutab, laua taha ei kutsutud. Tulekahjud puudutavad ka teisi Amazônia riike nagu Argentinat, Colombiat ja Boliiviat, ent Brasiilia metsa- ja põlenguala on kõige suurem. Riigi kosmoseagentuuri INPE teatel on seal tänavu süttinud üle 70 000 tulekahju ehk 80% rohkem kui mullu. EL-i satelliidiprogrammi Copernicus teatel on kogu Amazônias tänavuste põlengute tõttu vabanenud 228 miljonit tonni süsinikdioksiidi.

Avalehele
40 Kommentaari