Brüsselis võitleb üks majanduskasv teisega
Euroopa Liidu ülemkogu president Herman van Rompuy kutsus eelkõige Prantsuse uue riigipea ametisse astumisest ajendatuna täna õhtuks Brüsselisse kokku erakorralise EL-i riigi- ja valitsusjuhtide nõupidamise. Mitteametlik kohtumine tähendab, et otsuseid sealt oodata pole, kuid ometi tõmmatakse maha väga olulised lahingujooned, mis võivad mõjutada juunikuise korrapärase ülemkogu kohtumise tulemusi.
Pealtnäha võiks pidada tänast kohtumist lausa ebatavaliselt innustavaks, sest juba paar aastat on Euroopa liidrite kohtumistel peaasjalikult ohjatud võlakriisi või lepitud kokku rangemaid eelarvereegleid. Ehk siis keskendutud mõnel pool lausa vihkamisobjektiks saanud kärpimisele ja kasinusele. Kuid nüüd on jutt majanduskasvust, mida taotles Euroopalt ka oma valimiskampaanias uus Prantsuse riigipea François Hollande.
Kas lõpuks räägitakse Brüsselis sisukamalt teemast, mida on juba peaaegu aasta otsa püüdnud lauale panna ka peaminister Andrus Ansip? Tema saatis juba möödunud aasta oktoobris kõigile oma kolleegidele konkreetse üleskutsega kirja: hakata EL-is pikema jututa tegelema reformidega, mis suudaksid Vana Maailma känguva majandusarengu taas üles raputada. Sealhulgas näiteks arendada edasi siseturu vabadusi ja toimimist ning tegeleda struktuursete üle-euroopaliste reformidega.
Majanduskasvu plaan
Aasta alguses ühinesid juba 12 liberaalsemat Euroopa riigijuhti selliseid ideid sisaldanud uue üleskutsega, mille pealkirjaks oli otsesõnu „Euroopa majanduskasvu plaan”.
Kuigi nüüd tundub, et lõpuks räägivad kõik peamised liikmesriigid üheskoos majanduskasvust, tuleb siiski välja, et pealkirja all valitsevad täiesti erinevad seisukohad.
Seda tunnistas eile kohtumiseks valmistunud Ansip. „Pigem on need kasvunägemused erinevad,” leidis ta. „Euroopas on küllalt riike, kus on kärpemeetmeid rakendatud, kuid nüüd leitakse, et ollakse kasinust piisavalt teinud ja tegelikult oleks vaja kasvumeetmeid. Selline primitiivne kasinuse ja defitsiidi arvelt kasvu taotlemise nägemuse vastandamine on paraku levinud.”
Jälle sama vana reha
„Lühikeses plaanis on rahaga võimalik kasvu teha, kuid pikemas plaanis pole see võimalik,” lisas Ansip, viidates Hollande’i valimisvõidu tõttu prominentse koha haaranud uutele teemadele. Nende seas on ka Euroopa Investeerimispanga (EIB) kapitali suurendamise ja nn projektivõlakirjade arutamine. Kui Prantsusmaa räägib majanduskasvust, siis mõeldakse eelkõige just selliste uute rahahankimismeetodite kaudu saavutatavast majanduse elavdamise efektist, mitte niivõrd pikaaegsematest reformidest.
Samuti nentis peaminister, et kohtumisele tuleb palju riike, kes loodavad leida tuge juba kokkulepitud riikide eelarvepoliitikate reeglite muutmisele ehk ametlikus keeles „paindlikumaks” tegemisele. „Näiteks idee arvata riikide investeeringud stabiilsus- ja kasvupakti eelarvepiirangute alt välja. Ainult et igal pool investeeritakse ja on investeeritud tohutult, kuid lõpptagajärg oli ikkagi võlakriis,” oli Ansip varjamatult pahane.
Paraku on näiteks kas või president van Rompuy avaldatud kohtumise kutses üsna lühikeste viidetega märgitud sisuliste reformide teema, kuigi just need reformid võiksid Euroopas vallandada pikemaajalise majanduskasvu. Seetõttu tuleb Eestil ja teistel samasuguselt mõtlevatel riikidel taas rõhutada üsna vanu tõdesid. „Näiteks Euroopa Komisjoni enda hinnangul tagaks üksnes teenuste direktiivi täielik elluviimine Euroopale 1,8-protsendise lisanduva majanduskasvu,” sõnas Ansip. „Tihti pole turu avamine sisepoliitilistel põhjustel teostatav, aga imelahendusi pole olemas,” viitas ta paratamatule vajadusele jõuda rahaga turgutatud kiirlahenduste juurest taas reformide elluviimise vajadusest arusaamiseni.
