Buumiaja ehituskvaliteediga on hädas ka põhjanaabrid

Hiljutise majanduskasvu ajal seentena kerkinud elamute ehituskvaliteet ei tee muret mitte pelgalt Eestis, vaid ka „turvalises“ Soomes. Kiirustamine, pikad allhankeketid ning ka välistööjõud on just nüüd esilekerkivate ehitusvigade põhjusteks, vahendavad Yle uudised.

Nii näiteks seisis Turu elanik Tuomas Keränen omalaadse probleemiga silmitsi mullu sügisel, kui vannitoaremondi käigus oli torutööde kallale pääsenud oskamatu soss-sepp ning WC ja duši äravool oli tehtud ühe toru kaudu. Samasuguseid vigu on teisigi – uus maja vajub läbiuurimata pinnasesse, valesti või valesse kohta paigaldatud plastkatetest pääseb siseõhku kemikaale ning elutoa seinast puhub tuul läbi, kuna isolatsioonimaterjal on jäänud paigaldamata.

„Eks see juba rahvatarkus ole, et tõusuperioodil suureneb ka rutakus, seetõttu tekib asjatundliku tööjõu puudus ning siis omakorda kasvab ka vigade arv,“ lausus ehitusjärelevalveettevõtteid koondava liidu juht Lauri Jääskeläinen.

Kõrvuti rutakusega on probleemiks ka üha suurem allhankijate võrgustik. „Peatöövõtja võtab endale allhankijad ja allhankijad omakorda võtavad oma allhankijad. Lõppkokkuvõttes ei pruugi peatöövõtja isegi teada, kes tema objektil õieti tööd teeb.“

Ehitustöötajate ametiühing omakorda leiab, et probleemiks ehitusvigade laiemal ilmnemisel on ka ühekordsete ettevõtete kasutamine – läbi selle on võimalik pakkuda üha madalamat hinda. „Ning ega selliste firmade ehituskvaliteet just kiita pole,“ lausus ametiühingu asejuht Kyösti Suokas. „Hetkel tundubki, et kvaliteet ei tähenda justkui midagi ja kõik otsustab hind. Ning eriti lühinägelik on see näiteks korrusmajade fassaadide remondil, kus tänavu odavalt renoveeritud fassaadi tuleb kolme-nelja aasta pärast uuesti teha.“

Järelevalvefirmade liidu juhi Lauri Jääskeläineni sõnul paraneks olukord alles siis, kui ehitusalal oleks alles omaaegne ametiuhkus ja meistriosavus. „Viga tehti siis, kui paarikümne aasta eest lõpetati Soomes ehitusalal traditsiooniline meistrikoolitus. Nüüd kolme aasta eest see koolitus küll taastati, kuid pigem keskendutakse tänapäeval projektijuhtimisele. Ent hädasti oleks vaja osavaid ning ehitust sisuliselt mõistvaid meistreid, kes suudaks ehitusplatsil ka ehitusega tegeleda, mitte pelgalt tarnete, tellimuste ja lepingutega mässata,“ lisas ta.