Kuue itaallase tapmine Duisburgis tõmbas tähelepanu kuritegelikule ’Ndrangheta maffiale, mille haare ulatub kodusest Calabriast Lõuna-Itaalias palju kaugemale .

Duisburgis vaatasid Saksa ja appi tõtanud Itaalia politseinikud kehva kvaliteediga videosalvestisi, otsimaks jälgi, mis viiksid tapatalgute korraldajateni. Enam kui 70 kuuli tabasid kuut autodes istunud meest, kes kõik olid saanud ka veel viimase lasu pähe. Politsei saabudes oli üks neist veel elus, kuid suri enne haiglasse jõudmist.

Samal ajal Itaalia “saapa” ninaosas asuvas Calabrias pandi üles teetõkked ning politsei otsis läbi kümneid maju San Luca linnas, vahistamata küll kedagi. Politsei sõnul paistis, et nii mõnigi maja oli kiirustades maha jäetud.

Vaid veidi enam kui  4000 elanikuga San Luca on keelt sõlme ajavalt ’Ndranghetaks nimetatud ehk lihtsamalt Calabria maffia häll ja keskus. Just selle maffia omavaheliseks arveteõiendamiseks peab politsei Duisburgis toimunut.

Mõrvaeksport

Sel juhul on tegemist esimese korraga, kui ’Ndrangheta on oma sisevõitluse sedavõrd suurel määral väljapoole Itaaliat eksportinud. Poole miljoni elanikuga Duisburg Nordrhein-Westfalenis pole samas täiesti üllatav koht, sest seal elab sadu Calabria-juurtega perekondi. Pelle-Romeo klann, kellega on seostatud nüüdseid ohvreid, on Duisburgis kohal olnud umbes paarkümmend aastat. Ja esindatud on ka rivaalitsev Strangio-Nirta perekond. Duisburgi tapatalgud olid seni viimaseks raundiks juba 16 aastat kestnud vendetas ehk veritasu, mis algas San Lucas munaloopimisega nende kahe ’Ndrangheta mõjukama klanni noorte vahel. Munadele järgnesid aga pea kohe ka kuulid ning seejärel juba verine arveteklaarimine.

Asi pole vaid perekonna au kaitsmises veritasuga. Kes kontrollib Calabria maffiat, kontrollib ka majandushuve ja jõukust. ’Ndranghetast raamatu kirjutanud Antonio Nicaso sõnul on tegemist ainsa tõeliselt globaalse Itaalia maffiasündikaadiga, mis on kujunenud võimsamaks kui kurikuulus Sitsiilia maffia Cosa Nostra. 

Perekondade võim selge juhita

•• ’Ndrangheta hakkas Calabrias kujunema peagi pärast Itaalia ühendamist 1861. aastal vastukaaluks põhjast peale tulevale rikkale klassile. Pärast Teist maailmasõda kogus ’Ndrangheta jõudu salakaubandusega, 1970. aastail läksid moodi inimröövid ja lunaraha, mis omakorda investeeriti uimastikaubandusse.

•• Erinevalt püramiidstruktuuriga Sitsiilia maffiast Cosa Nostrast, kus on olemas pealik ehk capo, pole ’Ndranghetal selget liidrit. ’Ndrangheta struktuur on perekonnapõhine, mis ühest küljest teeb politseile raskeks maffiasse sisse imbuda, teisalt aga on veritasu tõttu raske kustutada vaenutsevate perekondade võitlust. Siiski on aga mõni perekond nii-öelda peamine ja selleks peetaksegi just San Luca omasid – Strangio-Nirta ja Pelle-Romeo klanne. Ekspertide meelest määrasid vähemalt varem just nemad, mis perekond kuulub ’Ndranghetasse ja mis mitte. Nende vendeta võib aga olla ’Ndrangheta lõhestanud.

•• ’Ndranghetas arvatakse olevat üle maailma 10 000 liiget, samas kui Cosa Nostra suuruseks peetakse kuni 4000 liiget. Perekondi on Calabria maffias eri hinnangutel 80–100.