Dagestan arutleb üha valjemalt šariaadi kehtestamise üle
Dagestani pealinna Mahhatškalad eraldab teisest Põhja-Kaukaasia keskusest, Tšetšeenia pealinnast Groznõist kõigest 170 kilomeetrit, aga ühiskondade vahe on suur. Kui Groznõis leiad sa eest väliselt järjest sügavamalt islamimaailma sukelduva suletud ühiskonna, kus valitseb ainult üks arvamus, siis Mahhatškala näib islamiseerumisele veel edukalt vastu panevat ja sealne sõnavabadus on hämmastav isegi kogu Venemaaga võrreldes.
Kui Groznõis kannavad peaaegu kõik naised pearätti ja pikemat seelikut, siis Mahhatškala tänavapilt on palju ilmalikum. Enamik tüdrukuid ja noori naisi käib katmata peaga, paljud eelistavad pükse ja haruldased pole ka üle põlve seelikud.
Mahhatškala ülikooli tudengi ja tuntud blogipidaja Luiza Dibirova sõnul kannavad paljud tüdrukud suvel miniseelikut ja käivad paljaste õlgadega. „Ma ei ole kuulnud, et kellelegi oleks selle pärast tänaval märkusi tehtud,” ütleb Dibirova.
Naiste riietus hakkab aga Dagestanis tasapisi jutuks tulema, sest üha rohkem ilmub tänavapilti ka hidžabi kandvaid tüdrukuid ja naisi. Hidžab on islami kultuuris traditsiooniline naisterõivas, mis katab juuksed ja kogu keha, aga erinevalt Afganistanist tuntud burkadest jätab näo katmata.
Veel kaks-kolm aastat tagasi tähendas Mahhatškalas hidža-bis tänavale ilmumine miilitsa kindlat tähelepanu ja hiljem terve pere tagakiusamist, sest Dagestani jõuametkonnad pidasid hidžabi kandmist märgiks, et tegemist on äärmuslike islamivaadete järgijaga ehk vahhabiidiga.
Nüüd on hidžabi kandmine lubatud, nagu ka vahhabiitliku (Dagestanis kasutatakse rohkem nimetust salafiitliku) ideoloogia avalik järgimine peale võimu soositava sufistliku (tarikatism) islamivoolu. Dagestanis võib šariaadi ehk islamiseaduste kehtestamise üle avalikult arutleda, mis kõrval asuvas Tšetšeenias tooks kohe kaasa repressioonid.
Need on olulised muutused, sest on kaks ise asja, kas šariaadist räägivad oma videotes mägedes peituvad automaatidega islamivõitlejad (nagu oli seni) või arutatakse šariaadi avalikult suurtes ajalehtedes. „Šariaat pole siin enam mingi marginaalne teema,” ütleb üks Mahhatškala tuntumaid nooremaid advokaate Rassul Kadijev.
Arvamusi pooleks
Dagestanis arutletakse üha rohkem selle üle, mis suunas peaks ühiskond arenema. Kas rohkem islamiseeruma nagu naabrid Tšetšeenia ja Inguššia või säilitama kõige kiuste rõhutatult ilmaliku elukorralduse, kus islamiusulistel on loomulikult oma oluline koht, aga nad ei määraks ühiskonna reegleid. Hiljuti tõs-tatas avalikult selle küsimuse aasta algul ametisse määratud Dagestani uus president Magomedsalam Magomedov, kes erinevalt eelmisest vabariigi juhist käib avalikult mošees ja palvetab ning septembris tegi palverännaku Mekasse.
Ekslik oleks arvata, et Dagestanis on islami usk laialt levinud ja et tegemist on väga religioosse vabariigiga. Islami usku järgivad ekspertide hinnangute järgi umbes pooled Dagestani elanikud. Vähem levinud on islam just linnades ja naiste seas.
Dagestani rahvusvaheliselt tuntuim ajakirjanik Nadira Issajeva pälvis novembris Washingtonis ülemaailmse ajakirjanike kaitse komitee ajakirjandusvabaduse auhinna. Dagestani ühe loetavama nädalalehe Tšernovik peatoimetaja, 31-aastane Nadira on juba ligi aasta aega samuti hidžabi kandnud. „Ma ei kanna seda moe, vaid veendumuste pärast,” ütleb ta.
Nadira ütleb otse, et ilmalikul Dagestani valitsusel pole tema silmis autoriteeti. „Maaküsimuste lahendamiseks, testamendi koostamiseks, abiellumiseks ja isegi tapmiste lahendamiseks ohvri sugulaste nõusolekul pöördutakse üha rohkem imaami poole,” selgitab ta. „Korrumpeerunud kohtul ja võimul pole paljude jaoks enam autoriteeti.”
Mahhatškala kesklinnas asub mošee, kuhu kogunevad salafiidid. Veel aasta-kaks tagasi jälgisid eriteenistused tähelepanelikult usklikke, kes seal käisid. Nüüd saavad salafiidid vabalt koguneda. Igale palvusele tuleb vähemalt paar-kolmsada meest, aga nädala tähtsaimale palvusele paar-kolm tuhat.
„Loomulikult on Dagestan praegu pigem ilmalik vabariik ja alles väga kaugel islami ideaalidest,” tunnistab üks Kotrovi tänava mošee nooremate salafiitide liidreid šeik Hamil. „Aga Dagestan pöördub muidugi juurte juurde, ja suurte sammudega.”
Paljud dagestanlased väljendavad arvamust, et pealtnäha üha suurem islami mõju ei pruugi tähendada, et tõsiusklike arv oleks oluliselt suurenenud. Paljud pidavat muhameedlaste pühal päeval reedel mošees palvetamas käima sellepärast, et see on saanud kombeks. „Moš-ees palvetamas käimine ei sega paljusid minu tuttavaid hiljem rahumeeli restorani minemast ja viina viskamast,” ütleb Mahhatškalas elav venelanna, psüh-holoog Elina Slavinskaja.
Noor füüsikateadlane Abutrab Aliverdijev usub, et Dagestan võtab peagi islami poole liikumise hoogu maha, sest liiga palju inimesi on siiski selle vastu. „Nagu ei saa sundida inimesi mitte uskuma, nii ei saa ka islamit peale suruda,” ütleb Aliverdijev. „Meie inimesed erinevad siiski Tšetšeenia omadest väga palju, et siin võiks samasugune asi läbi minna.”
Dagestanis tuntud ühiskonnategelase Habib Magomedovi meelest oleneb suuresti elatustasemest, kas Dagestanis jääb peale islam või ilmalik ühiskonnakorraldus. „Kui majandus hakkab arenema ja inimesed näevad, et sissetulekud tõusevad, siis jääb peale ilmalik kord,” arvab Magomedov.
Sõnavabaduse oaas Kaukaasias
•• Sõnavabadus on Dagestanis võrreldes teiste Põhja-Kaukaasia riikidega kahtlemata kõige rohkem arenenud, mida tunnistavad ka paljud Moskva eksperdid. Dagestani suuremad lehed kritiseerivad vabalt jõuametkondi ja Dagestani presidenti, Venemaa presidendist rääkimata. Üsna vaba juttu räägitakse ka riigitelevisioonis.
•• „Meie võimudel on õnneks suuremaid probleeme kui ajakirjandusega tegelda,” põhjendab nädalalehe Tšernovik peatoimetaja Nadira Issajeva sõnavabadust. „Võimu huvitab pigem, kuidas rohkem varastada ja võimu säilitada, pealegi tuleb tegeleda relvastatud vastupanuga.”
•• Üks tuntumaid Dagestani ajakirjanikke Nariman Gadžijev nendib, et sõnavabadus on kaasa toonud ka laialdasema islamipropaganda. „Meie suuremaid lehti huvitab jämedalt võttes ainult üks: kas tuleb šariaat või ei,” lausub ta.
•• Sõnavabadusele aitab kindlasti kaasa seegi, et just Dagestanis kirjutatakse enamik Põhja-Kaukaasia populaarsemaid blogisid, nagu ajakirjanik Gadžijevi blogi pcnariman.livejournal.com või advokaat Rassul Kadijevi blogi kadievrasul.livejournal.com.
Viin ja tätoveering
•• Islamiseerumise seisukohast tähenduslik on alkoholimüük. Islam keelab alkoholi juua ja müüa. Tšetšeenias on Kadõrov saavutanud, et poodides müüakse alkoholi ainult mõni tund päevas ja restoranide menüüs see enamasti puudub. Kui tahad Groznõis restoranis õhtusöögi kõrvale alkoholi juua, siis pead teadma, kuhu lähed ja mis parooliga seda küsid.
•• Dagestanis müüakse alkoholi üldiselt vabalt, aga on juba poode ja restorane, mis on sellest loobunud. Loobumisele on kõvasti kaasa aidanud relvastatud islamivõitlejad (bojevik’id), kes poeomanikke ähvardavad. Paljudel juhtudel on alkoholiga kauplevaid poode süüdatud ja automaatidest tulistatud, ka pealinnas Mahhatškalas.
•• „Esimest korda olid tänavu ramadaani (islami püha kuu) ajal enamiku Mahhatškala poodide alkoholiletid suletud,” lausub inimõiguste kaitsja Abdurahman Junussov. „Mitte niivõrd sellepärast, et poeomanikud oleksid usklikud, vaid et kardeti bojevik’ide kättemaksu.”
•• Islami mõju tunneb isegi Mahhatškala parima tätoveerimissalongi omanik Ruslan. Järjest rohkem pöördub tema poole kliente, kes tahavad kunagi tehtud tätoveeringutest vabaneda, sest tätoveering polevat tõsisele muslimile kohane. „Näiteks enne hadži sooritamist tahetakse tätoveeringust lahti saada, sest ei taheta minna sellega pühasse kohta,” räägib Ruslan.
