Dagestan otsib hirmuga lahendusi

Eksperdid: vägivallas vaevlevasse Dagestani on viidud suur hulk sõjaväge terroristide vastu võitlemiseks, kuid veel püütakse leida ka rahumeelset lahendust.

 Vene sõjaväe ulatusliku sekkumise oht on pannud Põhja-Kaukaasia viimase paari aasta kõige konfliktsema vabariigi Dagestani juhid otsima rahumeelseid võimalusi valitsusvastaste islamivõitlejate mõju vähendamiseks. Aasta algul Kremli poolt Dagestani presidendiks määratud Magomedsalam Magomedov on viimastel kuudel astunud samme, et võita islamiusuliste elanike poolehoidu ja pakkuda end „puhta islami eest võitlejateks” nimetavatele metsavendadele (Venemaal nimetatakse neid bojevik’ideks) võimalust relvad maha panna. Võimalust vähemalt neile islamivõitlejatele, kellel pole otsest tapmiste ja terrorirünnakute veresüüd. Esimese Dagestani presidendina osales Magomedov avalikult igale islamiusulisele kohustuslikus hadžis (palverännak Mekasse) ja tema võimuletuleku järel lõppes rahumeelsete „islami teisitimõtlejate” salafiitide (rohkem tuntud vahhabiitidena) tagakiusamine. Hiljuti otsustas Magomedov luua valitsusvastases relvastatud võitluses osalevate vahhabiitide amnesteerimise komisjoni ja kutsuda kokku ligi 2500-liikmelise Dagestani rahvaste kongressi.

Eelkõige on kongressi kokkukutsumise taga Dagestanis leviv kartus, et Kreml, kes on tüdinenud aastatepikkusest tulutust võitlusest metsavendade-terroristidega, võib alustada Dagestanis ulatuslikku sõjalist operatsiooni, mis suure tõenäosusega tooks kaasa rahva meelepaha. Ehkki seda ükski ametlik allikas ei kinnita, on viimaste kuude jooksul Dagestani viidud suurel hulgal sõjaväge. Kohalikud vaatlejad räägivad suurusjärgust 10 000 sõja- ja sisevägede sõdurit. Eelmisel nädalal viidi ühte mägiasulasse ulatuslikke läbiotsimisi tegema tuhande sõduriga üksus. „Dagestani on toodud väga suured väed. Me ei tea, milleks,” ütles üks Dagestani tuntumaid ja paremini informeeritud ajakirjanikke Nariman Gadžijev. „Kardame, et võib minna nagu teatris, et kui esimeses vaatuses on püss laval, siis vähemalt viimases vaatuses peab ta pauku tegema.”

„Räägitakse juba avalikult, et Dagestani tuuakse vägesid. Loomulikult kardame, et seda ei tehta niisama,” ütles Dagestani inimõiguslane, ajalehe Dagestanski Rakurs peatoimetaja Abdurahman Junussov. Ekspertide sõnul soovib Dagestani president 15. detsembril toimuva suurejoonelise rahvaste kongressiga Kremlile näidata, et rahvas usaldab teda ja soovib aastaid kestnud metsavendade probleemi sõjaväe abita lahendada. „Kui see kongress kinnitab, et kõigi Dagestani rahvaste esindajad ei taha ega toeta terrorit ja ekstremismi, siis on Kremlil väga raske Dagestanis ulatuslikult jõudu kasutada,” ütles Gadzijev. „Kongressi eesmärk on Kremlile näidata, et Dagestanis ei ole vaja jõudu kasutada,” toonitas ka Junussov.

Tapetud sada sõdurit

Dagestani presidendi info- ja analüüsivalitsuse asejuht Zubairu Zubairujev kinnitas, et president vajab rahumeelsete lahenduste otsimiseks laiemat ühiskondlikku toetust. „Maailma kogemus näitab, et ükski riik ei suuda terrorit ja ekstremismi võita ilma ühiskonna toetuseta,” ütles Zubairujev, kes enne Dagestani presidendi heaks tööle asumist oli üks vabariigi tuntumaid sõltumatuid politolooge. Tänavu on Dagestanis islamivõitlejate rünnakutes hukkunud ligi sada Vene jõuametkondade töötajat ja sõdurit. Islamivõitlejaid on tapetud või vangi võetud üle paarisaja. Terroristide vastased operatsioonid, miilitsate-sõdurite vastu korraldatavad rünnakud ja terroriaktid on Dagestanis endiselt igapäevased.

Läbirääkija: võimul pole valikut

•• Dagestani võimukandjatest on näha, et nad on valmis astuma samme mõistmaks, mis on sundinud noori mehi haarama relva ja minema metsa, ütles islamivõitlejate amnesteerimise komisjoni liige Abbas Kebedov.

•• „Moskva saab aru, et see (Põhja-Kaukaasias jätkuv relvastatud võitlus – J. P.) on oht Venemaa terviklikkusele ja riigil pole enam valikut – nad peavad selle probleemi lahendama,” ütles Kebedov Eesti Päevalehele.

•• 57-aastase Abbas Kebedovi vend oli 1990-ndate alguse Dagestanis üks vahhabiitide – neid peetakse Põhja-Kaukaasias valitsusvastase relvastatud võitluse al-gatajateks – ideolooge. Kebedov kui vahhabiitide (salafiitide) ideoloogia tundja kutsuti komisjoni sisuliselt selleks, et pidada läbirääkimisi islamivõitlejatega.

•• „Loodame, et see komisjon toob Dagestani ellu midagi positiivset, aga ausalt öeldes ma ei näe veel seda,” ütles Kebedov. „Jätkub kõik, mis toimus Dagestanis enne komisjoni tegevust – tapmised, inimeste röövimine, korralagedus. Aga nagu hiinlased ütlevad: 1000-kilomeetrine teekond algab esimesest sammust.”