Ta leidis, et sisuliselt on asi lihtne. Suurema osavõtu korral on demokraatide kandidaadi Hillary Clintoni valimisedu kindel, vähema osavõtu korral võivad tõusta vabariiklaste kandidaadi Donald Trumpi šansid.

Seejuures märkis Greer, et ta ise ei oota seekord sarnast või suuremat valimistest osavõttu nagu oli 2008. aastal, kui viimaste aegade rekordilise osavõtu toel valiti ametisse esimest korda praegune president Barack Obama. „Eeldame, et näitajad ei pruugi jõuda 2008. aasta tasemele, kuid teised jällegi ennustavad, et inimeste väga suur vastumeelsus vastaskandidaadi suhtes võib neid tegelikult motiveerida välja tulema.“

„Kui demokraat võidab, siis annavad talle võidu kolm ühiskonnagruppi: mustanahalised naised, latiinod ja vaikne grupp, kellest keegi ei räägi ehk Aasia päritolu ameeriklased,“ märkis Greer.

Sealhulgas on tema sõnul kõige olulisemad latiinod. „Varem pole nad end alati valimistele registreerinud (Ameerikas on vaja end enne valimisi valijaks registreerida – R.P.), sest neid on hirmutatud. Inimene ise võib olla kodanik, kuid tea kodus võib elada mõni dokumentideta sugulane ja seega ei taheta riigiga mingit pistmist teha ja on valimistelt pigem eemale jäädud.,“ seletas ta.

„Aga nüüd on saavad paljud neist aru, kuidas reeglid siin töötavad, mis õigused neil on ja registreerivad end valima. See võtab aega kuni kogukonnad jõuavad valima. Kuid ma arvan, et need konkreetsed valimised on latiinosid kõvasti motiveerinud, sest vabariiklaste kandidaadi sõnul on nad kõik vägistajad, röövlid ja tuleks täies koosseisus maalt välja saata,“ leidis õppejõud.

Laiemalt on oluline ka trend, et latiinod on hakanud end sisse seadma üle terve USA ning presidendivalimistel on nad grupina demokraatlike eelistustega.

USA demograafia muutumine on üldisemaltki nende valimiste teema, sest peatselt kaotavad valged riigis oma enamuse. „See teeb teatud valijaid väga närviliseks ja paneb teisi tegustema. Neil valimistel on vabariiklased selgelt minemas neile lojaalsete valgete ja vanemate valijate häälte järgi. Demokraadid on seevastu võtnud sihikile nooremad ja esimest korda hääletajad, mis on natuke raskem strateegia, kuid paistab demokraatidele pikemaajalise strateegiana,“ ütles Greer.

Mõnedest ses suhtes väga suure tähtsusega osariikidest nagu Florida või Nevada on tulnud Clintoni jaoks heaks loetavad rekordilised eelhäälatemisest osavõtmise tulemused, mida tõlgendatakse Clintonile soodsalt. „Paljud neist inimestest olid latiinod ja hääletasid esimest korda. Teatud osa vabariiklaste kandidaadi retoorikast on motiveerinud inimesi valima tulema. Nad kardavad, et isegi kui nemad on kodanikud võib Trumpi võit viia nende lähedaste deporteerimiseni,“ sõnas politoloog.

Kuid isegi näiline edu võib olla saatuslik. Greer tõi näiteks USA ajavöönditest tekkida võivad trendid valimispäeval. „Kui läänerannikul, kus kell on kolm tundi idarannikust maas, nähakse, et Clinton lihtsalt purustab Trumpi idarannikul, siis see vähendab osavõttu läänerannikul, sest inimesed võivad vaadata, et tal läheb juba hästi ja ei vaja enam minu häält. Liiga halb tulemus omakorda võib aga samuti viia osavõtu langemiseni lääne pool. Seega isegi meie ajavööndid loevad,“ nimetas Greer liiga võidukana näivat kandidaati tabada võivat saatust.