Dokumendid näitavad kindlalt: Stalin teadis Hitleri rünnakust piisavalt ette
Poolteise nädala jooksul enne kallaletungi informeeris Nõukogude luure Kremlit vähemalt 47 korral rünnaku kuupäevast, kuid vaid kolm päeva enne 22. juunit hakati Punaarmeed mingilgi määral võitluseks ette valmistama, kinnitab tuntud Vene sõjaajaloolane Arsen Martirosjan.
Martirosjani sõnul võimaldavad arhiivimaterjalid täna täpselt öelda, millal ja kelle poolt need 47 ettekannet tehti ning nende tõepärasuses ei maksa kahelda. Ainuüksi Nõukogude piirivalve luure nimetas enne kallaletungi oma ettekannetes 22. juunit kui sõja alguspäeva 26 korral ning esimest korda teatasid nad rünnaku täpse kuupäeva 14. juuni, rääkis Martirosjan intervjuus Venemaa ühele suurima tiraažiga ajalehele Komsomolskaja Pravda.
Ajaloolase sõnul ei saanudki kallaletungi täpset kuupäeva eriti varem teatada, sest Saksa vägede ülemjuhatus pani kirjalikult oma käskudes selle paika 10. juunil. „Kuni selle ajani ning tegelikult ka pärast 10. juunit, viisid sakslased läbi väga laiaulatuslikku ning isegi detailised suurepäraselt läbi mõeldud desinformatsiooni kampaaniat, mille eesmärk oli viia NSV Liidu juhtkond täielikku eksitusse,“ ütles Martirosjan. „Kuid siiski ikkagi vähemalt kümme päeva enne sõja algust sai Moskva selle kohta täpsed andmed.“
Martirosjan tsiteeris 18. juunil ehk neli päeva enne sakslaste rünnakut Stalini isiklikul käsul pikki Nõukogude Liidu tollast idapiiri Poola suunas õhuluuret tegema saadetud lennukikomandöri mälestusi: „Riigipiirist läände jäävad rajoonid on triiki täis vägesid. Külades ja metsatukkades seisid kõikjal halvasti maskeeritud või siis täiesti ilma mingi maskeeringuta tankid, soomukid, suurtükid.“
Esimesed ettekanded Hitleri kavandatavast kallaletungist Nõukogude Liidule sai Stalin oma luure käest Martirosjani andmetel aga juba 1937. aastal. Alates 1941. aasta jaanuarist said Punaarmee kindralstaabi luurevalitsus aga vähemalt 22 ettekannet, mis nimetasid üsna täpselt tulevase rünnaku aja.
Martirosjani väiteid kinnitab ka Suure Isamaasõja – nii nimetatakse Venemaal Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga - 70. aastapäeva eel Venemaa välisluureteenistuse (SVR) ajaloolaste avaldatud dokumendikogumik. Raamatus avaldatakse esmakordselt sõja ettevalmistusi puudutavad luureettekanded NSV Liidu kõrgemale juhtkonnale 1939-1941. aastani.
Kust tuli jutt reeturlikust kallaletungist Nõukogude rahvale?
Vene ajakirjanduse andmetel tuleb ettekannetest selgelt välja, et Stalin ja teised NSV Liidu juhid nagu Beria ja Molotov teadsid ette, et 1941. aasta juuni teisel poolel algab kindlasti sõda.
Näiteks 17. juunil ehk viis päeva enne sõda kandis kindlas toonis sakslaste kallaletungist Stalinile ette Nõukogude välisluure ülem Pavel Fitin. Suur osa teateid sakslaste ettevalmistustes sõjaks pärinesid natside lennuväe ülema Hermann Göringi ja SS-i juhin Heinrich Himmleri staapidest.
Ka SVRi ajaloolased teatasid raamatu esitlusel, et Stalin sai hulgaliselt – nende andmetel vähemalt 30 – luureettekandeid sakslaste plaanitava rünnaku kohta juunikuu 20-ndatel kuupäevadel. Kuid mingit mobilisatsiooni Stalin sellest hoolimata välja ei kuulutanud.
Dokumendikogumiku koostaja, SVRi veteran Lev Sotskov lausus esitlusel, et täna võib ainult aimata, millised olid Stalini motiivid, kui ta sisuliselt jättis luurettekanded arvestamata, sest Stalinist ei jäänud maha mingeid mälestusi ning ta ei pidanud ka päevikut.
„Selle põhjal, mis me teame Stalini lähikonnast, siis kõige rohkem kartis ta süüdistust selles, et ta annab Hitlerile põhjuse alustada sõda,“ ütles Sotskov. „Räägitakse, et väidetavalt tehti talle ettepanekuid sooritada ennetavad löögid (Saksamaa pihta - J.P). Kuid kui Stalin oleks sellise otsuse vastu võtnud, siis oleksime meie olnud „agressorid“ ning mingit Hitleri-vastast koalitsiooni poleks moodustunud.“
Kust tuli aga siis Nõukogude ajalooõpikutest väga tuttav termin Hitleri „reeturlikust ja ootamatust kallaletungist Nõukogude rahvale“?
„Selle väite lasi käibele meie riigi juhtkond selleks, et seletada katastroofilisi kaotusi sõja alguses,“ lausus Sotskov.
