Dombrovskis märkis, et Swedbank ja SEB on osalised majanduskriisi lahvatamises Balti riikides, kirjutas Financial Times.
"Laenude andmise järsk peatamine on väga problemaatiline tegur," kinnitas Dombrovskis. "Me ootame, et Rootsi pangad alustavad jälle (laenuandmise – toim.) taastamist."
Dombrovskis tegi etteheiteid Rootsi pankadele, kes püüavad end vastutusest puhtaks pesta.
"Muidugi saate te öelda, et lätlased laenasid vastutustundetult, aga et laenata teilt vastutustundetult on vaja kedagi, kes annaks vastutustundetult laenu," märkis Dombrovskis. "Meil oli väga kerge saada laenu väga ülekuumenenud majanduses."
Dombrovskis arvas, et rahvusvahelise laenu saamiseks tehtud eelarvekärped võivad lühikese aja jooksul suurendada veelgi riigi majanduse vaevusi. Samas tõdes Dombrovskis, et kärpemeetmed olid rahandusliku stabiilsuse saavutamiseks eluliselt vajalikud.
Dombrovskis kinnitas usutluses ka, et euro kursiga fikseeritud lati devalveerimine pole plaanis. Ta leidis, et see võiks küll eksportijaid aidata, kuid suurendab samas riigi elanike võlakoormat.
"Me ei näe devalveerimises mingit tulu, sest meil on väike ja avatud majandus," lisas Dombrovskis.

Muserdatud lätlased
Majanduskriis on muserdanud Läti elanikke, kes igatsevad üha enam taga nõukogude aega, kuna riigi praegune poliitika on muutunud korruptiivseks tagatoapoliitikaks.
"Nõukogude ajal olid poed tühjad, praegu on need aga kaupa täis, "ütles Talis Sulcs, kelle sissetulekud on aastaga kukkunud pea poole võrra. "Aga mis on selle mõte, kui sa ei saa neid endale lubada?"
Kohalik politseiametnik, kelle palka on aastaga vähendatud viiendiku võrra, tõdes samuti, et praeguses olukorras on raske toime tulla.
"Poliitikud elaksid nagu Kuu peal, mistõttu nad on tegelikkusest võõrandunud," ütles Läti valitsushoone lähistel protesteerinud Gints Gaiķēns, kelle sõnul pole Lätis Euroopa Liiduga liitumisel oluliselt midagi paremuse suunas muutunud. "Me oleme endiselt orjad, ainult teiste isandate all."
Mitmed välisdiplomaadid leiavad, et Läti on poliitiliselt ebaküpsem, kui teised Balti riigid, kuna seal on oligarhide mõju suurem ja kolmandikul elanikkonnast on Vene juured.
"Leedul on suhted oma suure venna Poolaga, Eestil aga sama seis Soomega," ütles üks diplomaat. "Läti on rohkem omapead."
Välislaenude abil tuult tiibadesse saanud Läti majandus on tänavu kriisi tõttu kukkunud umbes 18 protsenti, töötus on aga jõudnud peaaegu 21 protsendini. Pensioneid on vähendatud kümme, osasid avaliku sektori töötajate palku aga 40 protsenti. Riik on rahvusvahelistelt laenuandjatelt taotlenud kokku 7,5 miljardi euro (117 miljardit krooni) suurust laenu.