Silvio Berlusconi on korduvalt kaitsnud Vladimir Putinit, jahmatades oma kõnedega Euroopa liidreid. Reuters

Ja kui paljud eestlasedki kohe täpselt teavad, kus asub näiteks Burundi ja mis keelt seal kõneldakse. Umbes samasugune, kauge ja eksootiline riigikene näib paljudele itaallastele ka alles hiljuti NSV Liidu – Itaalia mõistes Venemaa – rüpest vabanenud Eesti.

Eesti teemad ületavad Itaalias uudisläve haruharva. Küll aga on Venemaa Itaalia leheveergudel ja televisioonis üks lemmikteemasid.

Signior Silvio, amico Vladimir

Oma osa on selles Itaalia peaministri Silvio Berlusconi ja Vene presidendi Vladimir Putini pea-aegu hingesugulusse küündival sõprusel. Lisaks sellele, et Putin ise Berlusconi villas Sardiinia saarel sageli külas käib, veedavad seal tihti suve ka Vene liidri tütred. Mõeldamatu, et edev Silvio puuduks amico Vladimiri korraldatud 9. mai peolt.

Itaalial on küllalt hästi õnnestunud viimaste aastate algatus krabada endale Venemaa ja EL-i vahemehe roll. Eriti pingutas Itaalia selleks EL-i eesistumise ajal 2003. aasta sügisel. Samas jahmatas Berlusconi Euroopa liidreid toona Putinit kaitsvate kõnedega, milles ta ütles, et maailma meedia mõtleb Tšetšeenia küsimuses Venemaad kritiseerides muinaslugusid välja ja Jukose naftafirma puhul oli tegu igati õigustatud korruptsioonivastase sammuga.

Ometi pole kahtlust, et juhtivate tööstusriikide klubi G7 liige Itaalia noolib ka Venemaa nafta- ja gaasivarusid.

Itaalia-Vene sõprussuhted ulatuvad juba NSV Liidu aegadesse, olgu meenutuseks näiteks Fiati “abielu” Ladaga, kuulus Togliatti autotehas, samuti fašismi vastu sõdinud itaallaste mõistetav partisaninostalgia.

Samas tuntakse ka vaest, kuritegelikku ja inimõigusi rikkuvat Venemaad. Paljud itaallased mäletavad veel hästi oma rindereporteri Antonio Russo salapärast tapmist Tšetšeenias mõni aasta tagasi. Meedia märkis siis, et mehe “koristasid ära” Putini salateenistused, otseseid tõendeid selle kohta pole aga tänaseni leitud.

9. mai tõi Balti riigid esikaanele

•• Balti riike on Itaalia meedias mainitud ka seoses kommunismisümbolite keelustamise ettepanekuga. Vasakpoolne press pidas seda naeruväärseks, parem- poolsed lehed aga nägid sirbi ja vasara keelamist nõudvat Eestit positiivses valguses, sest nii muutuks seadusvastaseks ka mitme Itaalia vasakpartei logod.

•• Eesti ja Leedu presidendi otsus mitte osaleda 9. mai peol Moskvas tõi aga Balti riigid Itaalia lehtede esikaanele. Rooma päevaleht La Repubblica selgitas artiklis “Euroopa teise poole mälu”, miks Balti riigid näevad 1945. aasta 9. maid Nõukogude okupatsiooni algusena. Milano leht Il Corriere della Sera seletas samas põhjalikult lahti MRP tähenduse Balti riikidele.

Kolmeosalises artiklisarjas vaatlevad Eesti Päevalehe kirjasaatjad Lõuna-Euroopas Eestit ja Venemaad sealse elaniku pilguga. Eile ilmus lugu Portugalist, tulemas artikkel Hispaaniast.