Margelov, keda ei saa pidada niivõrd ägedaks läänevastaseks välispoliitikuks kui näiteks asepeaminister Dmitri Rogozinit, vihjas Vene meediale, et ta loodab kohtumisel Eesti esindajatega selgitada piirilepingu perspektiive. „Margelovi näol on tegemist silmapaistva välispoliitikuga, kes on olnud Venemaa eriesindajaks nii Süürias kui Liibüas, ja kuigi nähtavaid tulemusi eriti ei ole, on ta kuuldavasti saavutanud palju kulisside taga,” nentis Tartu ülikooli politoloog Karmo Tüür.

Suhetesiluja Margelov

Käsk Balti riikidega uuesti tegelema hakata tuli Moskvast ligi pool aastat tagasi ja nüüd on näha, et ka Venemaa ülikoolid ja muud võrgustikud otsivad aktiivselt siinseid kontakte. „Kuid ükspuha, mida ka meiega tehakse, ei saa see meile meeldida,” hoiatas Tüür. Kõrgema taseme kontakte pole kahe riigi vahel oodata, sest Moskva arvates on Eestis võimul „sobimatud isikud”.

Margelov kannab Venemaa välispoliitikas tõelist järjepidevust, armeekindralist vanaisa Vassili oli hilisemaid Nõukogude Liidu õhudessantvägede rajajaid. Kindralpolkovnikust isa Vitali töötas aastaid KGB struktuurides, viimati välisluure SVR asejuhina. Ja see taust on Margelovit Putini võimuajal selgelt tagant tõuganud, kuigi tema varjuküljeks ongi olnud varasem koostöö liberaal Grigori Javlinskiga.

Hariduse sai Margelov Nõukogude Liidu lõpuaastail KGB kõrgeimas koolis. Föderatsiooninõukogus esindab Margelov meie piiritagust Pihkva oblastit, selle parlamendikoja väliskomisjoni juht on ta alates 2001. aastast.

Mullu, kui Araabiamaades vallandus demokraatianõuete laine, saatis president Medvedev Margelovi ka sealseid suhteid siluma. Mis on tema kohtumistest Liibüa uute võimudega välja tulnud, on veel vara hinnata.