„Leningradi jaam oli esimene suur seda tüüpi reaktor. See on neile teistele emareaktor. Seal on nad üldiselt oma väljaõppe saanud, need, kes on läinud nendesse uutesse jaamadesse ehitama ja kasutama,“ ütleb Reponen.

Praktikas oli Tšernobõli jaam paljuski Sosnovõi Bori koopia. Personali teadmiste ja kuulekuse osas oli tuumajaamade vahel siiski vähemalt ühel korral otsustav vahe.

„Tšernobõli õnnetus sai alguse sellest katsetusest, millest Leningradi tuumajaam oli keeldunud. Seal oli kindlameelsem seltskond, kes ütles, et nemad sellist asja ei tee. Aga Tšernobõlis tegid ära halbade tagajärgedega,“ räägib Reponen.

Reponeni sõnul oli Tšernobõli õnnetus muu hulgas näide selle kohta, kui ohtlik on informatsiooni liikumise nõrkus.

„Nõukogude komme oli uskuda igasugusesse tehnikasse ja arengusse, liikuda edasi asju kontrollimata. Siis kuulus süsteemi juurde see, et teisitimõtlejaid ei kuulatud. Sellistes asjades on see teine arvamus tingimata tähtis. Neid uusi mõtteid peab kogu aeg kontrollima,“ ütleb Reponen.