Foto: AFP/Scanpix Foto: AFP/SCANPIX

Hoolimata uue põhiseaduse ja president Mohammed Mursi vastastest igapäevaseks muutunud meeleavaldustest, kiidetakse konstitutsioon ilmselt laupäevasel referendumil heaks.

Uues põhiseaduses, seni küll veel eelnõus, on säilitatud eelmise, 1971. aastal kehtestatud ja Hosni Mubaraki kukutamise järel peatatud põhiseaduse sõnastus islami rolli kohta riigis: seadusandluse peamiseks aluseks on šariaadi põhimõtted. Kuid lisatud on klausel, et šariaadi põhimõtted peavad olema kooskõlas tunnustatud sunnimuslimi koolkondade doktriiniga, ning on määratud ainus institutsioon, mis šariaati tõlgendab – al-Azhari mošeeülikool, mida peetakse üheks sunniitide respekteeritumaks uurimis- ja õppekeskuseks.

Takistab nüüdisaegsust

Tõsi küll, al-Azhari õpetlaste arvamused ei ole siduvad, kuid nagu osutavad kriitikud, piiravad sellised sätted kohtunike otsustusõigust ja takistavad neid šariaati tänapäevaselt tõlgendamast. Teisisõnu kaldub rõhuasetus tsiviilõigusest eemale ja tugineb varasemast rohkem usulistele põhimõtetele.

Põhiseaduses on punkt, mis tagab arvamus- ja väljendusvabaduse, kuid puuduvad sätted, mis näitaksid, millal ja mil moel seda vabadust piirata võib. Kriitikute arvates oleks seda vaja, et tagada võimalike piirangute selgus ja kitsus. See-eest on lisatud klausel, mis keelab otsesõnu prohvetite solvamise, ja veel üks punkt, mis keelab ka üksikisikute solvamise. Mõlema sõnastus on piisavalt laialivalguv, et võimaldada sõnavabaduse piiramist ja kohtu alla andmist.

Piiratud on ka usu- ja usuliste toimingute vabadust, mille tagas eelmine põhiseadus, kuigi sellest tegelikult päris kinni ei peetud. Uues põhiseaduses lubatakse usuvabadust ainult islamile, kristlusele ja judaismile.

Naiste õiguste kohta oli eelnõu varasemas versioonis veel punkt, et naiste võrdsus on tagatud, kuni see ei lähe vastuollu islamiseadustega. Kuid lõppversiooni ei jõudnud see üldse. Paragrahvis, millega keelatakse diskrimineerimine, ei mainita üldse sugu ega mingit muud diskrimineerimise alust. Lihtsalt tõdetakse, et kodanikud on seaduse ees ning oma õigustes ja kohustustes ilma diskrimineerimata võrdsed. Osa inimõiguslasi on arvamusel, et selline avar sõnastus on parem, sest ei piira diskrimineerimise määratlust, teiste arvates kahjustab see eriti just naiste õigusi.

See-eest mainitakse naisi otseselt paragrahvis, mille järgi peab riik hoidma tasakaalus naise perekondlikud kohustused ning töise ja avaliku elu. Kriitikute meelest annab see riigile võimaluse sekkuda naiste õigustesse: näiteks saaks keelata naisel reisimise, sest ta ei saa sel ajal täita oma kohustusi pere ees.

Põhiseadus paneb riigile kohustuse säilitada perekonna tõeline loomus ning kaitsta eetikat, moraali ja avalikku korda. Human Rights Watch on osutanud, et selline sõnastus võimaldab taas kodanikuvabadusi piirata. Seda enam, et põhiseaduse järgi on selles nimetatud õigused ja vabadused tagatud seni, kuni need ei lähe vastuollu põhiseaduse põhimõtetega. Niisiis näib, et perekonna tõeline loomus, eetika, moraal ja avalik kord on tõstetud kõrgemale põhiõigustest ja kodanikuvabadustest, järeldab inimõigusorganisatsioon.



VASTASED

ElBaradei: ajaloo prügikasti see uus põhiseadus

Pärast presidendi võimu tugevdavat dekreeti ja enne kiirustades korraldatud põhiseadusreferendumit on Egiptuse opositsioon suutnud mõnevõrra oma ridu koondada ja moodustada Rahvusliku Päästerinde, mille eestkõneleja Mohamed ElBaradei sõnul kuulub põhiseaduse eelnõu ajaloo prügikasti.

Eelnõu koostamiseks moodustati nii ilmalike ja usuliste kui ka liberaalsete ja konservatiivsete jõudude esindajatest asutav kogu, milles said siiski ülekaalu islamistlikud muslimivennad. Viimastel kuudel ei osalenud enamik ilmalikke, liberaale ja kristlasi asutava kogu töös.

Endine ÜRO aatomienergiaagentuuri peadirektor ElBaradei väidab, et põhiseaduse eelnõu ei kaitse adekvaatselt naisi, väljendusvabadust ja usuvabadust, ning kinnitab, et samal arvamusel on vähemalt pool rahvast. See, et president Mursi keeldus rahvahääletust konsensuse saavutamiseni edasi lükkamast, on ElBaradei sõnul sulgenud ukse igasuguseks dialoogiks.

Ligi kümnendikku Egiptuse elanikke ühendav kopti­kristlaste kirik on teatanud, et hääletamisele pandav põhiseadus esindab ainult islamiste, kes on selle koostanud. Kirik ei ole siiski kutsunud üles referendumit boikottima. Ka ElBaradei on öelnud, et vajaduse korral minnakse referendumile, et eelnõu läbi kukutada. Aga kui see läbi läheb, jätkatakse võitlust, lubas ElBaradei.