Nord Streami kaks torujuhet peaksid Euroopasse transportima 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Kui nüüd Gazprom soovib tõesti ehitada Läänemerre veel kolmandagi samasuguse toru, siis tõuseks Nord Streami ekspordivõime üle 80 miljardi kuupmeetri.

See tähendaks kõva lööki senistele Venemaa gaasi transiidiriikidele Ukrainale ja Valgevenele. Rekordaastal eksportis Gazprom Euroopasse 159 miljardit kuupmeetrit gaasi, millest Ukraina kaudu liikus keskeltläbi 100 miljardit ja Valgevene kaudu 50 miljardit. Gazprom ongi juba teatanud, et esimesed kaks toru vähendavad Ukrainat läbivat transiiti vähemalt 20 miljardi kuupmeetri võrra.

Seejuures prognoositakse 2030. aastaks Vene gaasi ekspordi kasvu Euroopasse umbes veerandi võrra, suurusjärku 200 miljardit kuupmeetrit. Täpselt sama suur on juba praegu olemasolevate ja tegutsevate Vene torusüsteemide läbilaskevõime Euroopasse. Nord Streami kahe toruga ja South Streami toru valmimisega tõuseks see maht üle 300 miljardi kuupmeetri.

Selle taustal ei mõista isegi Venemaa enda energeetikaeksperdid, miks on vaja Nord Streami kolmandat juhet. Ka Saksamaa esindajad ei toeta seda ideed.

„Mingit ärilist mõtet Nord Stream 3-l pole,” ütles Eesti Päevalehele üks tuntumaid Gazpromi tegevuse eksperte Mihhail Kortšemkin. „See on Vene gaasi eksportimise plaani „Parasitenfrei” otsustav osa. Putin nimelt nimetab gaasi transiidimaid parasiitideks.”

Ehitajad vajavad tööd

Teine põhjus Nord Stream 3 ehitamiseks oleks Kortšemkini sõnul selles, et Gazprom vajab õigustust oma väga ambitsioonikatele investeerimisplaanidele ning torujuhtmete mõjukad ehitajad, kelle hulgas on Venemaa rahvuslikule liidrile ja peaministrile Vladimir Putinile lähedaseks peetavaid ärimehi, vajavad tellimusi. „Eesmärk on selles, et ehitada Venemaal võimalikult palju gaasitorusid, et ehitajad ja Gazpromi vahendajad saaksid teenida,” lausus Kortšemkin.

Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles esmaspäeval Rossiiskaja Gazetas avaldatud intervjuus otse, et on vastu lisaks juba plaanitutele uute gaasitorude ehitamisele.