Ekspert: Nord Stream on kaheldav
Konsultatsioonifirma East European Gas Analysis direktori Mihhail Kortšemkini sõnul pole välistatud, et Venemaa peaminister Vladimir Putin ja gaasimonopol Gazprom loobuvad Nord Streamist.
„Nad ootavad Rootsi ja Soome nõusolekut ehitamisele. Ma arvan, et Gazprom hülgab projekti, kui nad seda 2010. aasta jooksul ei saa,” ütles ta intervjuus Eesti Päevalehele.
„Nord Stream on Putini lemmikprojekt. Tal oleks väga raske selle elluviimisest loobuda.” Kortšemkin nõustab endise NSV Liidu ala gaasiküsimustes enamikku maailma suurematest eneriakompaniidest, nagu BP, ExxonMobile, Ruhrgas, Shell ja Statoil, aga ka Maailmapanka.
Mullu novembris pärast Soome peaministriga kohtumist pahvatas Putin ootamatult pressikonverentsil, et Euroopa peab ükskord otsustama, kas neile on Nord Streami gaasitoru vaja või mitte. „Kui ei ole vaja, siis me loobume ja hakkame ehitama vedelgaasitehaseid ning saatma (gaasi) teistele turgudele,” ähvardas Putin toona.
Maismaatoru valmib
Kortšemkini andmetel on pool Nord Streami jaoks vajalikust maismaa gaasitorust Põhja-Venemaalt Južno-Russkii leiukohast Soome laheni juba valmis. Maismaatoru ehitatakse eksperdi sõnul nagunii valmis, sest Peterburi regioon vajab uusi energiavõimsusi.
Nord Stream ja läbi Musta mere plaanitav gaasitoru South Stream ei ole Gazpromi jaoks tulutoovad projektid, kinnitas Kortšemkin. Kumbki neist ei suurenda eksperdi väitel Vene gaasimonopoli eksporti ega kasumit. „Gazpromi põhjenduste järgi mitmekesistavad need torud gaasivarustust välismaale. Minu hinnangul tähendab see mitmekesisus Venemaale võimalust katkestada vajaduse korral gaasi andmine „halbadele” riikidele, ilma et see mõjutaks eksporti „headele” riikidele,” rääkis Kortšemkin.
Tema väitel riskib Gazprom pankrotiga, kui hakkab korraga ehitama gaasitoru läbi Läänemere ja Musta mere. Mõlemad peaksid lubaduste järgi valmis olema hiljemalt viie-kuue aasta pärast.
„See on väga, väga riskantne ettevõtmine, sest tõenäoliselt viib see Gazpromi pankrotti. Venemaa gaasimonopoli ehitus- ja laienemisplaanid on liiga suured,” ütles ekspert ja lisas, et tema arvates ei hakata South
Streami seetõttu üldse kunagi ehitama. „South Stream on oluliselt kallim ning see võib põhjustada Gazpromile suuremaid rahalisi kaotusi kui Nord Stream,” põhjendas ta.
Kortšemkin juhtis tähelepanu vastuolule Gazpromi viimase aja poliitikas – Gazprom vähendab järjest oma eksporti Euroopasse ja samal ajal kavandab uusi toruühendusi Euroopaga. Pole nagu mõtet, väitis ta.
Eesti mõelgu põlevkivigaasile
•• Eesti võiks mõelda põlevkivigaasi tootmisele, soovitas Mihhail Kortšemkin.
•• „Eestil on suured põlevkivivarud, millest uued tehnoloogiad võimaldavad toota gaasi väga mõistliku hinna eest,” väitis ta. „Tulevikus võib Peterburi linn hakata gaasi importima Eestist, nagu see oli 1950. aastatel, kui põlevkivigaasiga varustati Leningradi.”
•• Kortšemkin (58) tunneb Eesti olusid ja gaasindust väga hästi, sest on elanud aastakümneid Tallinnas. Eestist USA-sse kolis ta 1990. aastal, seni oli tegutsenud teaduste akadeemia majanduse instituudis vanemteadurina.
•• Kortšemkin meenutas, kuidas ta oli ligi 30 aastat tagasi koos Hanon Barabaneriga seisnud selle eest, et Vireši-Tallinna gaasitoru ehitamine lülitataks NSV Liidu viisaastakuplaani 1981– 1985.
