Edukat riigimeest veretust revolutsionäärist siiski ei saanud. Pärast triumfi demokraatlikel presidendivalimistel läks Solidaarsuse leer omavahel kisklema ning mitmed endised võitluskaaslased hülgasid Walesa, keda süüdistasid autokraatlikus juhtimisstiilis. Asja ei parandanud seegi, et tööliste heaolu ülesehitamise asemel pidi ta juurutama kapitalismi, mis tähendas töökoha kaotust ka tuhandetele ta enda laevatehase töölistele.

Reformid tekitavad kirgi

Praegu on Poola 18-protsendine tööpuudus EL-i suurim ja mitmed kibestunud süüdistavad selles radikaalsete reformidega alustanud Walesat. Teisalt ei lastud tal reforme lõpuni viiagi.

1995. aastal kaotas ta presidendivalimistel ekskommunist Aleksander Kwasniewskile. Või-mule tulid end Demokraatliku Vasakliidu sildi all taasleidnud kommunistid, kes kuulutasid oma liikumise Solidaarsuse ideaalide tegelikuks kandjaks.

Täna on 2000. aasta presidendivalimistel vaid ühe protsendi häältest kogunud Walesa tõrjutud poliitilisse perifeeriasse – olles põhitegevusena ametis üksnes tänase tähtpäeva ettevalmistamisega. Ajalehele Guar-

dian väitis Walesa nüüd, et ta ei näe endal kohta Poola poliitikas. Kunagise 10 miljoni liidrina ei taha ta olla vaid 1000 liidriks. Seega presidendiks ta ei kandideeri.

Tema loodud Solidaarsus aitas anda Poola rahvale selle, millest esialgu ei osatud unistadagi – vabaduse. Kuid seda, mille nimel barrikaadidele mindi – utoopiline unistus sotsiaalsest õiglusest – jäigi maa peale toomata.

Ekspresidentide ametiühing

•• Hiljutisel Solidaarsuse mälestuskonverentsil tegi Walesa oma vanale vaenlasele, ekskommunistist presidendile Aleksander Kwasniewskile naljatamisi ettepaneku veeta vanaduspuhkus samal pool barrikaadi – nimelt asutada ametiühing erruläinud presidentide jaoks.

•• “Ma arvan, et ühinen... sest tean, kellest saab seal juht,” sõnas Kwasniewski, vaadates naerust vappuva Walesa peale. Sel aastal lõpeb Kwasniewski teine ja viimane ametiaeg.