ETA “alaline” vaherahu hääbus ammu enne lõppu
Eelmise vaherahu (18. septembrist 1998 kuni 3. detsembrini 1999) lõpust oli möödunud vaid 49 päeva, kui baski äärmuslased surmasid autopommiga Hispaania kolonelleitnandi Pedro Antonio Blanco. Julgeolekuorganite väitel on ETA-l plaanis ka nüüd relvavõitlust kohe jätkata.
Eelmise aasta 22. märtsil välja kuulutatud “alaline” vaherahu võeti kogu riigis vastu tohutu eufooriaga. 80 protsenti baske toetas rahuprotsessi ja lootis edule.
Tegelikkuses jätkas ETA väljapressimiskirjade saatmist ärimeestele, tänavavõitlus ei kadunud kuhugi ning meediale edastatud ähvardused muutusid karmimaks. Lisaks tegeleti relvade röövimisega, punkrite kaevamisega lõhkeainete hoidmiseks ning ka terroristide väljaõppega.
Ettevalmistused kulmineerusid 30. detsembril Madridi lennujaamas lõhkenud pommiga, mis nõudis kaks inimelu. Aastatega on kogunenud 819 ohvrit.
Sellesama terrorirünnakuga lõppes terve Hispaania jaoks vaherahu. Ainult ETA väitis, et surmades on süüdi hoopis Hispaania valitsus, kes ei suutnud inimesi piisavalt kiiresti evakueerida, ja vaherahu kehtib endiselt.
Rahulootust pole
Peaminister José Luis Rodríguez Zapatero teatas sel nädalal kindlameelselt, et lõppude lõpuks “õigusriik, sõnavabadus ja demokraatia võidavad totalitaarse hulluse”. Rahuperspektiiv on aga haihtunud ja nii lõpeb ka riigi leebe suhtumine terroristide kohtuasjadesse ning kõik algab otsast peale.
Valimised andsid julgust
•• 27. mail toimunud kohalikel valimistel tõusis radikaalne natsionalistlik liikumine Baski Natsionalistliku Aktsiooni (ANV) nime all Baskimaal kolmandaks poliitiliseks jõuks.
•• Kuid valimisosalus oli väike ja ETA-le lähedal seisvad jõud loevad ka täitmata hääletussedeleid ehk null-hääli enda omaks, kuna Hispaania kohtusüsteem ei andnud neile kõikjal kandidaatide esitamiseks luba. Kuigi märke vaherahu lõppemisest täheldati juba üle poole aasta tagasi, ootas ETA valimistulemused ära, et kasutada neid 187 000 häält (koos üle 30 000 null-häälega) vägivalla pooldajate ja eelkõige iseenda veenmiseks oma otsuste ning tegude õigsuses.
•• Päev pärast valimisi ilmus meediasse riburada teateid sellest, kuidas sajad baski ärimehed said ETA-lt uued väljapressimiskirjad, kus neilt nõuti “toetuseks” 150 000 eurot. Baski parlamendi kõnetoolist soovitati uuesti kõigil saadikutel ja muidu avalikult radikaalide vastastel inimestel tugevdada ettevaatusabinõusid.
