ETA ja Hispaania valitsus kohtusid esimest korda
Alles eelmise nädala alguses ähvardas Baskimaa “alatine vaherahu” jääda ajutiseks, sest ETA poliitilise tiiva Batasuna endine liige Txema Montero väitis ajalehele El Diario Vasco, et terroristid tahavad kümne päeva jooksul vaherahu lõpetada. Nüüd aga selgus, et kuigi protsessi seisakut ei eitata, pole ETA tahtnud kordagi vaherahu katkestada. Vastupidi, läbirääkimised on lõpuks alanud ja rahulolev valitsus ootab lähiajal iseseisvuslastelt “tähendusrikast Ïesti”.
Avalikkuse solgutamine vasturääkivate teadete ja sõnavõttude abil on sel teemal eriti tavaline. Külmavärinaid tekitav uudis ETA võimalikust vaherahu lõpetamisest ilmub ajalehtede esikülgedele ikka ja jälle, sest infot antakse vähe ning see, mis läbi tilgub, ajab rohkem segadusse kui selgitab.
Eelviimane avalik info rääkis murettekitavast “delikaatsest olukorrast”, mis tähendas seda, et rahuprotsess oli pärast mitmekuulist seisakut külmutatud ja kaldus pigem lahkumineku kui kokkuleppe poole. Ägenenud kale borroka (baski tänavavõitlus) ning aina agressiivsemad sõnavõtud baski iseseisvuslaste poolt tundusid seda teooriat toetavat.
Ka optimismilaine, mille mõjul uskus veel kevadel ligi 90 protsenti küsitletuist lõpliku rahu saavutamisse terves Hispaanias, on nüüdseks kahanenud (uskujaid vaid 65 protsenti).
Võrdne protsent vastajaid süüdistab asjade takerdumises nii Hispaania valitsust, kes ei astu piisavalt kiiresti piisavalt otsustavaid samme, kui ka Batasunat, kes tõrgub baski terrorismi hukka mõistmast ning sellega end juba seadusliku parteina poliitilisele maastikule tagasi toomast.
Samamoodi süüdistavad üksteist ETA ja valitsuse lähikonnad, kuigi selge on ka see, et rahuprotsess pole ühetasandiline ning põhimäng käib rahva silme alt väljas.
Seetõttu tuligi uudis esimese ametliku kohtumise kohta kõigile suure üllatusena, kuigi enamik inimesi nõustub, et pärast suhtluse külmutamist pidi juhtuma midagi olulist, et läbirääkimisrong jälle rööbastele saada.
Järeleandmisteni pikk tee
Samaaegselt jätkuvad kohtumõistmised ETA liikmete üle, riigikohtunik keelab ebaseaduslikel ühingutel Baskimaa iseseisvust pooldavate meeleavalduste korraldamise ning politsei uurib terrorismiga seotuid inimesi, asutusi ja tegevusi. Hispaania peaminister Jose Luis Rodriguez Zapatero on aga pärast üheksakuulist eemalehoidmist kutsunud valitsuse paleesse La Moncloasse opositsiooni liidri Mariano Rajoy, et teda “informeerida”.
Peaministri kutset peetakse kõige selgemaks vihjeks, et läbirääkimised baski terroristide ja Hispaania valitsuse vahel on ametlikult alanud.
Ummikseis läbirääkimistel
•• Hispaanias on viimaste kuude jooksul käinud olukorda hindamas ning oma teadmisi jagamas mitmed rahvusvahelised analüütikud, kelle ühine hinnang räägib rahuprotsessi murettekitavast seisakust, ent positiivse asjaoluna tuuakse välja mõlema poole suhtluskanalite jätkuvat avatust.
•• Lõuna-Aafrika läbirääkija Brian Currin, kes on aidanud nii oma maa kui ka Põhja-Iirimaa konfliktist rahuni jõuda, andis intervjuu ajalehele El Pais, kus ta tunnistab, et tema vaatenurk rahuprotsessile on üsna ühekülgne, sest tuleneb vaid Batasuna-poolsetest selgitustest.
•• Seda väidet täiendab mehe veendumus, et Batasuna on rahu nimel teinud kõik, mis võimalik, aga valitsus mitte midagi, mis omakorda võib viia radikaalide võimu suurenemiseni ETA-s.
•• Küsimusele, mida arvata sellest, et valitsus on lubanud ka rahuläbirääkimistel tegutseda ainult seaduse piirides (legaliseerida Batasuna, kui too mõistab hukka terrorismi jne), vastas Currin, et valitsuse võimuses on neid seadusi muuta.
•• Seega arvab rahvusvaheline ekspert, et rahu Baskimaal ei sea ohtu mitte ETA terror ega Batasuna antidemokraatlik poolehoid vägivallale, vaid hoopis Hispaania valitsuse lubadus mitte teha poliitilisi järeleandmisi.
