ETA külvab taas Hispaanias hirmu, ilma suurema eduta
Vaevalt on möödunud kolm kuud Baski iseseisvuslaste rühmituse ETA ametlikust teatest relvarahu lõpetamise kohta, kui tulevad teated uutest rünnakutest. ETA teeb seda, mida ta on alati teinud – külvab hirmu.
Kuid seekord on tulem pisut teine. Laupäeval vahistasid Prantsuse ja Hispaania võimud neli ETA liiget, kes olid arvatavasti seotud detsembris Madridi Barajasi lennujaamas toimunud pommirünnakuga, milles hukkus kaks inimest. Kinnipeetute seas oli ka ETA tähtsaim pommimeister.
Suve jooksul on politsei suutnud korduvalt terroristide suurejoonelised plaanid nurjata. Kolme lõhkeainekuhja ei õnnestunudki õhku lasta ning kaks pommirünnakut, Baskimaal Durangos ja Hispaania idarannikul Les Coves de Vinromàs, lõppesid hukkunuteta.
Kaks rünnakut
80 kilo lõhkeainega täidetud sõiduauto Citröen plahvatas 24. augustil Durango politseimaja ees, vigastades kaht politseinikku, kuigi materiaalseid kahjusid pidid kümnetes tuhandetes eurodes kokku lugema ka tavalised linnaelanikud. Saja kilo lõhkeainega varustatud Mercedes õhiti kaks päeva hiljem Les Coves de Vinromàs, eraldatud paigas asuvas oliiviistanduses. Seitsme kilomeetri kaugusele kostnud plahvatus jättis küll maapinda üle ühe meetri sügavuse ja kahe meetri laiuse augu ning lõhkus aknaklaase lausa kilomeetri kaugusel asuvates majades, kuid õnneks polnud inimohvreid ka seal.
Kui esimene pomm lõhkes ettekavatsetud kohas, siis idarannikul toimunud plahvatus pannakse lihtsalt terroristide eksimuse või vahelejäämise arvele. Nimelt oli üks kohalik elanik märganud inimtühjas paigas kahtlast autot ning teatanud sellest politseile.
Omanikud rööviti koos autoga
•• Mõlemal juhul oli rünnakuks kasutatud auto röövitud koos omanikuga, et too vargusest teatada ei saaks. Omanikku veeti kinniseotud silmadega kaks-kolm päeva ühest peidupaigast teise – mitte kauem, et ohvri omaksed ei hakkaks kahtlustama.
•• Selleks ajaks oli mõni ETA komando autopommi juba valitud sihtmärgi lähedusse toimetanud ning lõhkevalmis seadnud. Vangis hoitud autoomanik võis siis jalgsi lähemasse asulasse kõndida.
