Baski iseseisvuslased lõhkasid 24 tunni jooksul kolm põrgumasinat, millest viimane tappis puhkusel olnud sõjaväelase ning haavas kaheksat möödakäijat.

Santoña sõjaväeakadeemia ees toimunud plahvatusele eelnesid kaks atentaati: ööl vastu pühapäeva Vitoria-Gasteizis ja sama päeva varahommikul Ondarroas. Viimati nimetatu oli võimude sõnul mõeldud tapma võimalikult palju ertzaina’sid ehk baski politseinikke, kuid õnneks pääsesid kõik kümme haavatut eluga ning tekitatud kahju oli suuresti vaid materiaalne.

ETA organiseeritud, hingetõmbepausideta rünnakulaine on vastus hiljutistele rühmituse lähikonda puudutavatele kohtuotsustele. 17. septembril määras riigikohus 12-le Amnistiaren Aldeko Batzordeaki (ee komisjon Amnestia Poolt) liikmele kaheksa kuni kümme aastat vabaduskaotust ETA ridadesse kuulumise ja terrorismi toetamise eest. Tegemist on organisatsiooniga, mis võitleb enda sõnul terrorismis süüdi mõistetute vabastamise ning nende ja nende perekondade huvide eest. Nüüdseks on rühmitus kuulutatud ebaseaduslikuks ja see saadetakse laiali.

Sama saatus tabas eelmise nädala keskpaigas ka kaht poliitilist jõudu: Baski Kommunistlikku Parteid ja Baski Natsionalistlikku Aktsiooni (BNA). Viimati nimetatu on poliitiline variant ETA ideoloogia toetajaile ja sai 2007. aasta kohalikel valimistel üle 95 000 hääle. Opositsioonis olev Rahvapartei kritiseeris valitsust tolle aegluse tõttu kõvasti, sest nende sõnul oli selgemast selgem, et tegemist on ETA käepikendusega, ning sellekohaseid tõendeidki oli piisavalt. Ent nii ei arvanud ei valitsus ega prokuratuur ja nõnda saavutas BNA 337 linnanõukogu liikme kohta Baskimaal ja 100 Navarras.

Siseministri vastus

Hispaania siseminister Alfredo Pérez Rubalcaba provokatsioonidele ei allu ning teatas vaid resoluutselt, et politsei kavatseb tänavavõitluse ehk kale borroka’ga tegelejaid edasi jahtida, nagu ka kõiki sotsiaalse iseloomuga institutsioone ja asutusi, kes toetavad vägivalda. Kõik nad kuuluvad ministri sõnul ETA-sse ja lõpetavad kohtu ees.


Rühmitus on jagunenud kaheks

Samal ajal lekivad ajakirjandusse uudised ETA lõhestumisest kahte leeri, kus ühed tunnistavad “sõjaväelise võitluse” kaotust ning loodavad läbirääkimistele, ent teine osa paneb rõhku veel karmimate atentaatide taktikale: näiteks pealinnas ja tipptunnil.

Esimese rühma moodustavad terroristid, kes on juba pikka aega vanglas olnud ning nägid, kuidas luhtunud dialoog lükkas nende vabaduse veelgi kaugemale tulevikku. Teise grupi eestvedajad on radikaalsed noored, kes pole veel trellide taga istunud ning usuvad piiritult ETA ideoloogiasse.

Lõhe on olemas, tunnistavad mitmed asjatundjad, kuid mässumeelsuse hind on ETA-s kõrge: sind visatakse organisatsioonist välja ning lõigatakse läbi kõik sotsiaalsed ja rahalised sidemed, mis aitasid enne kogu su perel ära elada.