Venemaa diplomaadid ja välispoliitikud on tänavu kevadel aktiivselt levitanud positiivset sõnumit, et läbirääkimised EL-iga viisavabaduse üle edenevad senisest lubavamalt, kuid tegelikkuses pole mingeid erilisi kokkuleppeid saavutatud, kuigi teema on Moskva initsiatiivil laual juba 2002. aastast.

Soome välispoliitikainstituudi programmidirektori Arkadi Mošese sõnul on põhjus selles, et EL-il pole lihtsalt poliitilist soovi viisavabaduseks Venemaaga. „Praegune olukord rahuldab enamikku EL-i maid, sest turistide vool Euroopast Venemaale pole väga suur ning äristruktuurid saavad ise hakkama sellega, mis vaja,” ütles Mošes Eesti Päevalehele. „Huvitatud on vaid üksikud riigid, nagu Itaalia, Soome ja veel mõni riik, kes on väga huvitatud Vene turistidest ja investeeringutest.”

Viisavabaduse teema on selgelt Venemaa ühepoolne huvi ning sellepärast EL-i juhid ise homme ja ülehomme seda teemat Venemaa suuruselt viiendas linnas üles ei võta. Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi vastavatele ettepanekutele vastavad nad stiilis „me räägime veel”. Mingeid konkreetseid lubadusi EL-i juhid tippkohtumisel vaevalt et annavad.

Venemaa lootis veel maikuus, et ilusa Volga jõe kaldal Nižni Novgorodis õnnestub astuda vähemalt väikegi samm edasi ning kokku leppida dokumendis, mis fikseerib tegevuse selleks, et olla valmis „üleminekuks viisavabale režiimile lühiajalisteks sõitudeks Venemaa ja EL-i kodanike jaoks”. EL pole aga selle dokumendi projektigi veel kõigi liikmesriikidega kooskõlastanud.

Võimalik on lihtsustumine

Rohkem kui jutt viisavabadusest arvestab tegelikkust võimalus, et EL lihtsustab lähitulevikus viisade väljastamist Venemaa kodanikele. Lihtsustumine võib väljenduda selles, et pärast esimese viisa saamist EL-i riiki ja seal probleemideta ärakäimist võib Venemaa kodanik loota sellele, et järgmine kord saab ta viisa EL-i juba kuni viieks aastaks, ütles eelmisel nädalal EL-i delegatsiooni juht Moskvas Fernando M. Valenzuela.

Paljud EL-i liikmesriikide Moskva saatkonnad juba väljastavad mitmendat korda nende riiki külastavatele ja seal korralikult käitunud Venemaa kodanikele pikaajalisi viisasid, aga see pole EL-i ühine poliitika.

Viisavabaduse kehtestamisel Venemaaga näeb EL palju suuri takistusi alates illegaalsest migratsioonist Kesk-Aasiast kuni võimaliku põgenikevooluni Põhja-Kaukaasiast. Kuid üks nõudmine on Brüsseli jaoks põhimõtteline, kuigi võib olla veidi otsitud: Venemaa peab eelnevalt kaotama registreerimisnõude EL-i kodanike suhtes.

Mošese sõnul ei saa välistada, et teatud tingimustel võib Moskva registreerimisest loobumisega nõustuda. „Ei ole nõus, kui see on tingimus viisavabaduse läbirääkimiste alustamiseks, aga võib olla nõus, kui see on tingimus viisavabaduse kehtestamiseks,” lausus Mošes.

Ta ütles, et viisavabaduse läbirääkimisi ei saa eraldada EL-i ja Venemaa üldistest suhetest, milles valitseb tema hinnangul praegu stagnatsioon. „Reaalset koostööd on väga vähe,” väitis ta.

Järjekordse musta kassina on Nižni Novgorodis kindlasti teemaks Venemaa kehtestatud sisseveokeeld EL-is toodetud aedviljale seoses ohtliku bakteriga. Brüssel ärritus keelu peale üsna tugevalt, sest köögivilja müüvad EL-i riigid Venemaale aastas kuni 600 miljoni euro eest. Kogu Venemaa köögiviljaimpordist moodustab see kolmandiku.

Vene koolid Euroopasse

•• Vene keelt ja kultuuri maailmas propageeriva fondi Vene Maailm juht, tuntud politoloog Vjatšeslav Nikonov pakkus president Dmitri Medvedevile, et tippkohtumisel võiks arutada vene koolide avamist Euroopa Liidu riikides.

•• „Kuus protsenti Euroopa Liidu kodanikest oskab vene keelt, sama palju kui hispaania keelt. Euroopa Liidus on kõikvõimalike keeltega koole, aga mitte vene koole,” ütles Nikonov nädala algul kohtumisel Medvedeviga. President lubas vastuseks, et tõstatab vene koolide teema.

•• Kõige rohkem venekeelseid inimesi elab Saksamaal, 3,5 miljonit. Kiiresti kasvab venelaste arv Soomes, kus näiteks ainuüksi Helsingis on neid juba kaks protsenti elanikest ehk 12 000 inimest. Jaanus Piirsalu