Küpros vajab abi nii Kreeka kriisi tõttu raskustes olevate pankade päästmiseks kui ka riigivõla tasumiseks. Foto: AFP/SCANPIX

Vaid mõni päev enne eilset, kui rahvusvaheliste laenuandjate esindus ehk troika saabus Küprosele, et jätkata läbirääkimisi saareriigi pankrotist päästmiseks, lekkis meediasse salaraport, mis puudutab sellega seotud probleeme.

Saksa välisluure BND ettekandele viidates teatas ajakiri Spiegel, et EL-i päästefondi raha läheks suurelt jaolt Vene rikkurite Küprose pankades oleva mitte just kõige puhtama raha päästmiseks. „BND raport näitab, kes saavad kõige rohkem kasu neist miljarditest, mis tulevad EL-i maksumaksja fondidest – Vene oligarhid, ärimehed ja maffiategelased, kes on paigutanud oma ebaseaduslikud tulud Küprosele,” kirjutas Spiegel.

Venelaste lemmikriik

BND andmeil on Vene jõukuritel praegu Küprose pankades üle 20 miljardi euro, mida on rohkem kui riigi eelmise aasta sisemajanduse kogutoodang, mis ulatus 17,8 miljardi euroni. Küprose võimud küll ei avalda pangadeposiitide jaotust kodakondsuse alusel, kuid EL-i-välistest hoiustajatest moodustavad venelased üldise veendumuse kohaselt lõviosa. Olukorra muudab veel raskemini hinnatavaks asjaolu, et kuna Küpros annab rikastele venelastele üsna lihtsalt kodakondsuse, siis võib suur osa deposiite paista EL-i kodanike hoiustena, kuigi tegelikul on raha pärit Venemaalt. BND andmeil on Küprose kodakondsuse ja selle kaudu tegutsemisvabaduse kogu EL-is saanud 80 Vene oligarhi.

BND raporti kohaselt pakub Küpros endiselt rahapesu võimalusi. Kuigi pärast 2004. aastal EL-i astumist ja 2008. aastal euroalaga liitumist on Küpros püüdnud lahti saada oma maksuparadiisi mainest, tekitab see siiski kahtlusi. Ametlikult on Küprosel olemas nii rahapesuvastased institutsioonid kui ka seadused, kuid nende efektiivsus ja rakendamine on küsitav, nentis BND.

Saksa ajakirjas avalikkuse ette toodud luureteenistuse raport ärritas arusaadavalt üles poliitilise opositsiooni, tekitades küllap järjekordset peavalu ka kantsler Angela Merkelile. Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) teataski, et nõustub Küprosele päästepaketi andmisega üksnes siis, kui hulk tingimusi on täidetud ja asjaolud täpsustatud. „Enne kui SPD saab anda heakskiidu Küprosele laenuabi andmisele, tuleb ette võtta selle maa ärimudel,” ütles sotsist parlamendiliige Carsten Schneider Spiegelile. „Me ei saa kasutada Saksa maksumaksja raha, tagamaks illegaalse Vene raha deposiite Küprose pankades.”

Saksamaa osa Küprosele kavandatavas abisummas on kaks miljardit eurot. Tegelikult ei ole see veel päris kindel, sest päästepaketi maht ei ole teada. Tõenäoliseks peetakse kümmet miljardit eurot, meediast on aga läbi käinud ka arvud 3 ja 7 miljardit, seda riigi vaevalt 8-miljardise SKT juuresBuum saabus Nõukogude Liidu varisedes1970. aastate keskel leidis Küprose valitsus, et tuleb ära kasutada saareriigi soodsat asukohta Euroopa, Aafrika ja Lähis-Ida vahel ning teha sinna maksuparadiis. Tõeline finantsteenustebuum vallandus siiski tükk aega hiljem, kui Nõukogude Liit kokku varises.

Venemaalt ja ka mujalt endise liidu aladelt hakkas voolama raha Küprose pangakontodele ja riiulifirmadesse, mida tekkis nagu seeni pärast vihma. Ei hoiustajatelt ega investoritelt küsinud keegi, kust see raha pärit on.

Vene raha ei voola mitte ainult sisse, vaid ka välja – ja tohutus koguses. Näiteks on viimasel viiel aastal liikunud Küproselt Venemaale 52 miljardi dollari ulatuses investeeringuid, kirjutas Kreeka ajaleht Kathimerini viitega Küprose Venemaa-saatkonnale. Seda on 2,7 korda rohkem kui samal ajavahemikul Saksamaalt Venemaale tehtud investeeringuid. Mõistagi ei liiguta selliseid summasid 840 000 elanikuga saareriigi ärimehed.