Eurosaadikud on Brüsseli–Strasbourg'i vahet pendeldamisest tüdinenud
Kord kuus pakivad kõik 766 europarlamendi liiget Brüsselis oma asjad ja otsivad teed Prantsusmaale Strasbourg'i. Ja mitte ainult nemad, sama teevad ametnikud, tõlgid, abilised, ajakirjanikud, külalised ja muud asjaosalised.
Euroopa Liidu aluslepingutesse on kirja pandud, et europarlament peab istungeid pidama kahes kohas: Brüsselis ja Strasbourg'is. See on ääretult kulukas ja ebamugav.
Kui Brüsselisse pääseb igast Euroopa otsast, siis vaiksesse ja väikesesse Strasbourgi jõuda on omaette kunst. Näiteks Eestist minnes on kiireim võimalus lennata Frankfurdi kaudu. Tõsi, kuigi Frankfurdi–Strasbourg'i ots sõidetakse Lufthansa lennukoodiga, on tegelikult tegemist kolmetunnise bussis loksumisega.
Erirong või pöidlaküüt
Ega Brüsselist pole lihtsam 435-kilomeetrist sõitu korraldada. Selleks et europarlamendi liikmed töönädala alguseks Strasbourgi kohale jõuaksid, on EL tellinud kaks erirongi, mis rahva kohale viivad. Kes neist maha jääb, sellel tuleb piltlikult öeldes seljakotiga tee äärde hääletama minna.
Kui enne majanduskriisi oli europarlamendi lendavaks tsirkuseks ristitud seiklemine lihtsalt naljakas kurioosum, siis nüüdsel kokkuhoidlikul ajal on tegemist mõistusvastase raiskamisega. Sel kolmapäeval hääletas europarlament pärast pikki vaidlusi ka ise lõpuks selle poolt, et enda mainet kahjustav sõu lõpetada.
Otsus võeti vastu 483 häälega 141 vastu. Kuid EL-ile omase keerulise juriidilise sasipuntra tõttu ei saa europarlament sugugi loota, et Strasbourgis käimine nüüd lõpeb. Põhiprobleem on selles, et kahe koha vahet pendeldamine on raiutud EL-i aluslepingutesse. Europarlament aga lepinguid muuta ei saa, seda saaks teha ainult kõigi liikmesriikide ühiselt toetatud otsusega.
Veelgi enam, tegelikult keelavad EL-i lepingud europarlamendil koguni arutada, kus ja kui palju koos käiakse. Rangelt võttes ei tohiks europarlamendi liikmed Strasbourgi vahet sõitmise lõpetamist isegi arutada, rääkimata selle hääletamisest.
Pariis võib panna veto
Kui kolmapäeval toimunud hääletust uurida, siis seda ka ei tehtud. Keelust hiiliti mööda sedasi, et hääletati hoopis resolutsiooni poolt, millega palutakse liikmesriikidel lubada parlamendil edaspidi oma kooskäimise kohta ise otsuseid langetada.
Paraku on seda lihtsam alandlikult paluda kui teoks teha. Kuigi liikmesriigid on otsustanud, et ministrite kohtumisi peetakse väljaspool Brüsselit haruharva, on parlamendiga teine lugu.
Prantsusmaa, kus Strasbourg asub, hoiab kümne küünega tsirkuseetendustest kinni. Pole ka ime, sest kord kuus täituvad muidu suikuva Strasbourgi hotellid ja restoranid jõukate parlamendiliikmete ja ametnikega, kes hoiavad linnakese majandust üleval. President François Hollande on sellepärast senise tava lõpetamise välistanud ja öelnud, et Pariis paneks ettepanekule veto.
Niisiis, kuigi parlamendi enda liikmed on ülekaalukalt soovinud lõpetada silmanähtav jama ja raiskamine, mis EL-i kuvandile kindlasti kasuks ei tule, hakkab ka tuleval aastal valitav uus europarlamendi koosseis samamoodi kahe koha vahet pendeldama.
Strasbourgi töönädala lõpus kiirustab seltskond uuesti minema. Kui koristajad on suurest hoonest prahi kokku korjanud, siis saabub sinna kolmeks nädalaks täielik vaikus. Enne uste lukku keeramist laseb torumees hiiglasliku kompleksi torudest ka vee välja.
Arutu raiskamine
••Europarlamendi suurt hoonetekompleksi Strasbourgis kasutatakse töö tegemiseks 42 päeva aastas. Ülejäänud aja seisavad majad tühjalt.
••Strasbourgi vahet sõitmine neelab europarlamendi enda hinnangul aastas 169–204 miljonit eurot, mis moodustab parlamendi eelarvest ligikaudu 15–20%.
••Nende sõitudega paisatakse igal aastal täiesti tarbetult õhku u 20 000 tonni CO2.
Kes oli poolt?
••Kõigist 766-st europarlamendi liikmest hääletas Strasbourgi tsirkuse lõpetamise poolt 483. Vastu oli 141.
••Prantsusmaalt valitud 74 saadikust hääletas Strasbourgi-sõitude jätkamise poolt 51.
••Eesti kuueliikmeline saadikute esindus suutis lõhki minna. Kokkuhoiu poolt hääletasid Indrek Tarand, Tunne Kelam, Ivari Padar ja Vilja Savisaar-Toomast. Seevastu Kristiina Ojuland ja Siiri Oviir leidsid, et Strasbourgis käia oleks edaspidigi tore.
