Faktid Iraagi kohta
Iraak on tsivilisatsiooni üks hälle ning väidetavalt põllumajanduse, õlle ja kirjasõna sünnikoht.
1932. aastal Briti võimu alt iseseisvunud Iraagil on seljataga pikk ajalugu konfliktidest naabrite ja kogu maailmaga. Iraagi-Iraani sõjas aastail 1980-1988 sai surma sadu tuhandeid inimesi. Tegemist oli Lähis-Ida ühe pikima ja veriseima konfliktiga.
1979. aastal võimule tulnud Saddam Hussein suutis üle elada nii Pärsia lahe sõja 1991. aastal kui ka iiitide ja kurdide ülestõusud, mis järgnesid Kuveidi invasioonile.
Iraak, keda USA ja Suurbritannia süüdistavad keelatud massihävitusrelvade varjamises, on nüüd kolmandas suures sõjaga.
Rahvastik: Iraagi rahvaarv on 24 miljonit. Enamik elanikkonnast räägib araabia keelt, mis on ametlikuks riigikeeleks. Kurdid, kes moodustavad umbes 16 protsenti elanikkonnast, elavad riigi kirdeosas.
Religioon: domineerib islam. šiiamoslemid moodustavad enamuse, kuid riiki on traditsiooniliselt valitsenud sunniidid, kes moodustavad vaid 20 protsenti elanikkonnast.
Pindala: 434 924 ruutkilomeetrit.
Naabrid: Iraan idas, Saudi Araabia ja Kuveit lõunas, Jordaania ja Süüria läänes ja Türgi põhjas. Iraagil on ka väike rannariba Pärsia lahe ääres.
Pealinn: Bagdad, kus elab umbes viis miljonit inimest.
Majandus: Iraagi naftavarud ulatuvad 112 miljardi barrelini, jäädes alla ainult Saudi Araabiale. Teised tööstusharud on kaevandustegevus, gaasi tootmine, ehitus, kalandus, metsandus ja põllumajandus. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) – 11,5 miljardit dollarit 1996. aastal, mis on 15 protsenti vähem kui 1995. aastal. 1985. aastal oli SKT 46,8 miljardit dollarit. Kaubandusülejääk oli 1987. aastal 1,6 miljardit dollarit. 1996. aastal oli see 300 miljonit dollarit.
Ajalugu: Praegune Iraak oli koduks paljudele iidsetele impeeriumidele. Sumerid, kes olid tuntud kirjutamise ja õllepruulimise leiutamisega ning põllumajandusega, valitsesid alates 4000. aastast e.m.a., enne kui babüloonlased, assüürlased, pärslased ja araablased jätsid oma jälje.
Türgi Osmani impeerium võttis piirkonna oma valitsemise alla 16. sajandil ja valitses kuni Esimese maailmasõjani, millele järgnes Suurbritannia ülemvõim.
Iraak saavutas iseseisvuse 1932. aastal. Rahvuslikult meelestatud ohvitserid haarasid võimu 1958. aastal, likvideerides monarhia. Sunniidide kontrolli all olev Baathi partei tuli võimule 1968. aasta riigipöördega. Saddam Hussein, kes oli varem Revolutsioonilise Väejuhatuse Nõukogu asepresident, sai 1979. aastal presidendiks.
Järgnesid sõda Iraaniga, Kuveidi vallutamine ja sealt taanduma sundimine USA juhitud liitlasvägede survel.
Reuters/BNS
Iraagi sõjad
Viimase kuue aastakümne jooksul on Iraak osalenud vähemalt viies sõjas – kolmes Iisraeliga, ühes Iraaniga ja ühes Kuveidiga.
Peale selle on Iraak provotseerinud lugematul arvul relvakonflikte piiridel oma naabritega, sealhulgas Süüria ja Türgiga. Lisaks on Iraak sõjaliselt lämmatanud mitmete rahvus- ja usuvähemuste – eelkõige iiitide ja kurdide – ülestõuse.
1941 – Iraagis algas Suurbritannia vastane mäss, mis organiseeriti natsi-Saksamaa agentide poolt. Suurbritannia väed surusid mässu ühe kuu jooksul maha ja saavutasid kontrolli Bagdadi üle.
1948 – Pärast Iisraeli riigi väljakuulutamist kuulutasid Araabia riigid talle kohe sõja. Araabia ühendväed, sealhulgas Iraagi relvaüksused, löödi kiiresti puruks.
1956 – Teine Araabia-Iisraeli sõda. Iraagi armeed tabas lüüasaamine.
1961 – Iraak ähvardas Kuiveiti sõjaga. Kuveiti viidi Briti relvaüksused, et tagada Kuveidi julgeolek.
1973 – Iisrael sõdis korraga mitme Araabia riigiga. Sõjas osalenud Iraagi väed said lüüa.
1979 – Saddam Hussein sai Iraagi valitsejaks.
1980–1988 – Iraani-Iraagi sõda. Iraak tungis Iraani naftarikastesse lõunapiirkondadesse, et kehtestada kontroll vallutatud territooriumidel. Kuveit ja teised Araabia riigid toetasid rahaliselt Iraaki. Sõjas hukkus mitu miljonit inimest. Iraak kasutas sõjas Iraani vastu mürkgaase. Sõda lõppes mõlemale poolele ilma edu saavutamata.
1981 – Iisraeli lennukid pommitasid Osiraki linnas puruks Iraagi tuumareaktori, kus käisid tööd tuumarelva loomiseks.
1987 – Iraagi lennukid ründasid ekslikult USA miinilaeva Stark. Rünnakus hukkus 37 USA sõjaväelast.
1988 – Iraagi väed kasutasid kurdide vastupanuliikumise mahasurumiseks Halabija linnas mürkgaasi ipriit. Selle tulemusel hukkus umbes 5000 tsiviilelanikku, 10 000 said raskelt haavata või mürgituse.
1990 – Iraak tungis Kuveiti ja okupeeris naaberriigi. Iraagi pretensioonid Kuveidi naftarikastele aladele algasid juba paar aastat enne seda.
1991 – Iraagi armee purustati USA ja tema liitlasvägede poolt ning löödi Kuveidist välja.
1994 – Iraagile kuuluvas kurdidega asustatud aladel algas Iraagi Rahvuskongressi (INC) juhitud relvavõitlus Husseini reiimi vastu. INC juht Ahmad Chalabi sai selleks poliitilise toetuse USA administratsioonilt. INC relvajõud purustati kiiresti Iraagi vägede poolt.
1991–2002 – USA ja Suurbritannia sõjalennukid patrullisid nn Iraagi sõjalennukite lennukeelutsoonides Iraagi lõuna- ja põhjaosas, et ära hoida sõjalisi aktsioone šiiitide ja kurdide vastu. Perioodiliselt tulistati USA ja Suurbritannia lennukeid Iraagi õhutõrje poolt, mis tõi kaasa vastulööke.
