Peaminister Krišjānis Kariņšil oli põhjust rõõmustada: tema partei sai ka välis- ja rahandusministri koha. Foto: Reuters/Scanpix

Juba oktoobris pärast valimisi oli selge, et Läti valitsuse loomist takistab mitu probleemi. Ent keegi ei oleks osanud ennustada, millega valitsuskõnelused lõpevad.

Kõneluste starditingimused näisid esialgu selged. Formaalselt võitis valimised erakond Koosmeel, mis sai sajakohalises seimis 23 kohta. Võimalike liitlastena võis partei aga loota vaid Roheliste ja Talurahva Liidule (ZZS) ning populistlikule parteile Kellele Kuulub Riik? (KPV.LV), kes said vastavalt 11 ja 16 kohta. Kuna see ei anna kokku selget ja stabiilset enamust, polnud vähimatki lootust, et need parteid oleksid nõus riskima ja selgelt venemeelse parteiga koostööd alustama. Pärast seda nimetas president Raimonds Vējonis kolm võimalikku peaministrikandidaati: Jānis Bordāns (Uus Konservatiivne Partei), Aldis Gobzems (KPV.LV) ja Artis Pabriks (Arengu Eest/Poolt!).

« Avalehele 3 Kommentaari