30.04.2012, 00:30
Gaddafi vari Suurbritannia ja Prantsuse poliitika kohal
Liibüa mõju
Diktaator kasutas Briti luuret oma vastaste jälitamiseks ja maksis Sarkozyle peale.
FOTO:
Pool aastat pärast kukutamist ja tapmist on Muammar Gaddafi hakanud heitma üha kahtlasemat varju nii Briti valitsusele, kes peab selgitama koostööd luureteenistuste MI5 ja MI6 ning Gaddafi vahel, kui ka tagasi Prantsusmaa presidendiks pürgivale Nicolas Sarkozyle. Euroopas on piinamine vanglates üsna selgelt keelatud, Liibüas oli see viimase ajani aga mitte erand, vaid reegel. Ja nii on juba vähemalt kaheksa aastat kasutatud Liibüat ühe riigina, kuhu Briti ja võib-olla ka USA eriteenistused toimetasid terrorismis kahtlustatud vange „töötlemiseks”. Ja see koostöö oli kahepoolne – Briti eriteenistused aitasid Liibüa luuret ka välismaal tegutsevate Gaddafi-vastaste dissidentide jälitamisel. Praegu on teada juhtum Liibüa dissidendi Abdel Hakim Belhajiga, kelle Briti võimud toimetasid 2004. aastal vangina tagasi Liibüasse, kaasas 49 küsimust, millele loodeti Liibüa ülekuulajate abil vastuseid saada, paljastas ajaleht Mail on Sunday. Belhaji juhtis 1998. aastal hävitatud rühmitust, mis oli üritanud Gaddafit tappa, tema väidetavaid seoseid al-Qaidaga pole tänini suudetud tõendada. Belhaji on nüüd kõrgel kohal Tripoli uues võimuorganis ja nõuab brittidelt selgitusi.