Eelmisel reedel ronis kuus Greenpeace’i aktivisti Prirazlomnaja puurtornile ja aheldas end selle randumisköite külge. Gazpromi töölised loopisid neid metallesemetega ja pumpasid neile voolikute abil näkku jääkülma vett, nii et protestijad olid sunnitud 15 tundi hiljem alistuma. Järgmine rühm Greenpeace’i aktiviste, kümme inimest kaheksast riigist ronis samal ajal aga kummipaatidest juba reisilaeva Anna Ahmatova ankruketi otsa, eesotsas Greenpeace’i lõuna-aafriklasest tegevjuht Kumi Naidoo.

Venemaa piirivalve ei osanud nendega midagi ette võtta; vastasseis lõppes aga sellega, et meremehed ajasid nende kummipaadid alla ja aktivistid leidsid end sealgi külmast veest. Greenpeace’i loosungid, mida nad puurtornile ja laevale heisata üritasid, nõudsid arktiliste vete päästmist tulevaste naftalekete ohust.

Nuhtlus paljudele

Greenpeace on muutunud tõeliseks nuhtluseks juba paljudele riikidele, kes on oma majanduslike huvide nimel valmis keskkonda ohvriks tooma. „Päästke Arktika” on praegu Greenpeace’i kõige nähtavam kampaania, eriti üritavad nad lõppu teha naftapuuraukude rajamisele Põhja-Jäämeres, kus need võivad kujutada suurematki ohtu kui mullune naftaleke Mehhiko lahes.

Eriti kimpus on olnud Jaapani „teaduslik” vaalapüügilaevastik, mille igasuviseid ringreise Lõunameres jälitab peaaegu sama suur keskkonnakaitsjate armaada. Augusti alguses vahistati Saksamaal aga keskkonnakaitsjate ühenduse Sea Shepherd juht Paul Watson, keda süüdistati haitõrjelaeva rammimises Costa Ricas ja vaalapüügilaevade ohustamises Jaapanis. Watson väidab, et Jaapanil on lihtsalt tahtmine temaga arveid klaarida.

Kolmas riik, kellele Greenpeace praegu varvastele astub, on India. Kuna sealne majanduskasv vajab rohkem energiat, põletatakse seal üha rohkem kivisütt. Uute söeelektrijaamade ehitamine on aga seadnud ohtu ka keskkonna. Ja New Delhi tänavail nähti hiljuti ka politseinikke, kes püüdsid Greenpeace’i meeleavaldajaid parlamendihoone juurest ära lohistada.

Petšora merele Novaja Zemlja naabrusse saabusid Greenpeace’i aktivistid laevaga Arctic Sunrise ja teatades, et nad asuvad Gazpromi töölisi vedavat laeva Anna Ahmatova piirama, võisid nad tsiteerida Ahmatova enda luulet. Poetess oli nimelt juba 1917. aasta kevadel ähvardanud sügavast häbist oma kõrvad kätega katta ja pattu langenud Venemaalt lahkuda.