Gruusia iseseisvuspäeval voolas veri
Üleeileöine kahe hukkunuga lõppenud politsei ja opositsiooni kokkupõrge Thbilisis paistab olevat provotseeritud Gruusia parlamendi endise spiikri Nino Burdžanadze poolt, mis andis Gruusia võimudele alust näha vägivalla taga ka Moskva kätt.
Burdžanadze ja tema liikumise teiste juhtide käitumine viitab selgelt sellele, et otsiti kokkupõrget, ütles Thbilisi tuntud poliitikaekspert Gia Nodia. „Mingi hetk oli selge, et kokkupõrge oli vältimatu,” rääkis veriseid sündmusi jälginud filosoofiaõppejõud Zaza Piralašvili. „Mul polnud mingit illusiooni, et opositsioon läheks kuhugi mujale kui parlamendi ette.”
Karm ja jõuline rünnak
Burdžanadze toetajatele, kes on üks väike osa Gruusia väga mitmepalgelisest opositsioonist, oli lubatud protestida Saakašvili poliitika vastu Thbilisi kesklinnas Vabaduse platsil 23.–25. maini. Kolmapäeva südaööl oleksid nad pidanud laiali minema. Selle asemel kutsus Burdžanadze oma toetajaid, keda oli eri hinnanguil 500–2000 inimest, liikuma 500 meetrit edasi parlamendihoone ette. Hommikul pidi samas kohas algama Gruusia iseseisvumise 93. aastapäeva sõjaväeparaadi proov ja kell 12 paraad ise.
Gruusia siseministeeriumi teatel hoiatati Burdžanadze liikumise juhte, et nad loobuksid. „Kell oli 00.10, vihma tuli ojadena. Oli kuulda sireene ning oli selge, et kohe-kohe see algab,” meenutas miitingut kajastanud ajakirjanik Ekaterina Kotrikadze. „Me kõik ootasime seda, sest teadsime, et võimude luba miitingu läbiviimiseks lõppes.”
„See” tähendab Gruusia politsei eriüksuse rünnakut, et puhastada parlamendiesine protestijatest. Videotest on näha, et see oli karm ja jõuline rünnak, kus kasutati kummikuule, veekahureid ja pisargaasi ning ohtralt füüsilist jõudu. BBC ülesvõetud kaadritelt on näiteks näha, kuidas kaks erivarustuses politseinikku hoiavad kinni suurt kasvu meest ning kolmas politseinik lööb talle rusikaga neli korda pähe. Ka on näha, kuidas politsei lööb juba maas lebavaid ja veriseid mehi.
Gruusia inimõiguste volinik Giorgi Tuguši teatas, et tema hinnangul kasutas politsei miitingu laialiajamisel „ebaproportsionaalset jõudu”. Mõlemad hukkunud – politseinik ja miitingul osaleja – said Gruusia siseministeeriumi kinnitusel surma Burdžanadze lähikondlaste süül, kes eriüksuse rünnaku eest põgenedes sõitsid oma džiipidega inimestele lihtsalt otsa. Seetõttu vahistati kaks Burdžanadze nõunikku.
Nagu 2007. aasta novembris toimunud veriste kokkupõrgete järel, teatas president Mihheil Saakašvili eile, et tegemist oli „katsega läbi viia stsenaarium, mis oli kirjutatud väljaspool Gruusiat”. Gruusia siseministeeriumi peamine kõneisik Šota Utiašvili ütles, et valmistati ette riigipööret.
Ja et ei jääks kahtlust, kes võimalikku riigipööret suunas, esitas siseministeerium lindistuse viimase paari aasta jooksul korduvalt Moskvat külastanud ja aktiivselt Venemaa juhtkonnaga suhelnud Burdžanadze ja tema aktiivselt miitingul osalenud poja telefonikõnest, kus viimane lubab: „Esimese rünnaku me lööme tagasi (silmas peetakse ilmselt politsei eriüksust – J. P.), aga edasi las nad räägivad juba GRU spetsnaziga.” GRU on Venemaa sõjaväe luure peavalitsus.
Politsei vahistas eile kaheks kuuks 90 miitingulist, Burdžanadzet nende seas esialgu ei ole.
Kommentaar
Jaanus Piirsalu
EPL-i Venemaa korrespondent
Mõni arvab, et president Mihheil Saakašvili on muutunud Gruusiale õnnetuseks, aga kindlasti on Gruusiale veelgi suuremaks õnnetuseks nõrk ja killustatud opositsioon, mida veel kord tõestasid üleeilsed ja sellele eelnenud sündmused.
Radikaalsem osa Gruusia opositsioonist lubab juba neljandat kevadet järjest, et see jääb Saakašvilile viimaseks. Ja iga aastaga käib nende miitingutel vähem inimesi!
Gruusia opositsioon on oma tülitsemistega – harvad pole ka kaklused eri parteide juhtide vahel – hullem nähtus kui valmimeister Krõlovi luik, haug ja vähk. Enamikul neist opositsionääridest puudub ühisosa, peale selle, et Saakašvili peab nende arvates lahkuma.
Gruusial veaks väga, kui opositsioonipoliitikud saaksid lõpuks aru, et revolutsioonilisest romantismist on vähe kasu selle imekauni riigi arenguks. Vaja oleks ideid ja kokkulepet põhilistes arenguküsimustes.
