Harry Lahtein: Gruusia rahutuste taga võib aimata Venemaa kätt
-Mis praegu Gruusias toimub?
See on hea küsimus. Inimeste hukkumine on alati kahetsusväärne. Arvata oli, et valitsus ei lase demonstrantidel iseseisvuspäeva paraadi ära rikkuda. Põhiline küsimus on selles, et mis edasi saab.
-President Mihheil Saakašvili ütles iseseisvuspäeva kõnes, et Venemaa on meeleavalduste taga. Võib see nii olla?
Loomulikult. Üle kolmandiku Gruusia territooriumist on okupeeritud Venemaa poolt. Venemaa sõjaväeluure saadab kogu aeg riiki lõhkeainega diversante riiki. Kui sõjaväe eriteenistus töötab, siis mis annab alust arvata, et teised eriteenistused ei tegutse?
See, et kas keegi Vene emissarides mõnele opositsioonile paki raha annab…me ei oska seda öelda, sest pole seal kõrval. Aga inglise keeles on selline väljend nagu educated guess, selles lähtuvalt ütleks, et venelaste osalus on tõenäoline.
-Kui palju on opositsiooni seas siirast vastumeelsust Saakašvilile?
Selge on see, et ega rohujuure tasandile ei minda kedagi ära ostma. Ostetakse ikka tipptaseme funktsionääre. Loomulikult on siirast pahameelt, mida on peamiselt kahesugust.
Esiteks inimesed, kes olid Eduard Ševardnadze ajal halja oksal ja Saakašvili võimule tulekuga kaotasid oma sissetuleku, mis oli suures osas korruptiivse päritoluga. Saakašvili lasi võimule tulles kohe praktiliselt kogu miilitsa lahti, kõik need suure miilitsamütsiga vennad, kes tee ääres raha korjasid. Tegi ära politseireformi, mille eest teda väga austatakse. Gruusias ei ole aga keegi üksi, vaid on ka perekond ja klann, seega tegi ta endale ka kohe mitmeid vaenlasi.
Väga korruptiivne oli enne Saakašvilit ka ülikoolide professorite süsteem. Need professorid, kes eksamite läbimise eest raha võtsid lasti samuti lahti.
Gruusia valitsus tegi liberaalsed majandusreformid ära palju kiiremini kui omal ajal Eesti. Liberaalsete majandusreformide juures on aga ka probleem, et kui need otsustatakse ellu viia, kuid riigi sotsiaalset külge järele ei aidata, siis tekib sotsiaalne ebavõrdsus ning see kujutab sellist siiras ja õigustatud pahameele külge.
-Kreml andis ühesõnaga organisaatoritele raha, kes kihutasid rahulolematu massi tänavatele?
Jah, kuid me ei saa täna siiski massist rääkida. Aastaid tagasi oli juttu 50 000 meeleavaldajast. Pahameele hulk on võrreldes selle ajaga vähenenud.
-Kas Saakašvili tegevuses demokraatia ja sõnavabaduse kärpimise ilminguid ei paista?
Pigem vastupidi. Saakašvili on 2007. aasta suurtest meeleavaldustest saadik kärpinud presidendi võimu. Andnud rohkem võimu peaministrile ja tugevdanud seadusandlikku võimu ehk parlamenti.
Ootame Gruusialt, et tekiks mõtestatud opositioon, mitte tänaval karjuv opositsioon. Tänavale karjuma minna on suhteliselt lihtne, palju raskem on olla opositsioon parlamendis.
-Kuidas sündmused Gruusias lähiajal edasi arenevad?
Pakuks välja, et kui mõni kolmas riik (Venemaa – toim.) end otsustavalt ei sega asjasse, siis olukord rahuneb maha.
-Mida see „otsustavalt sekkumine” endast kujutada võib?
See on igaühe ettekujutuse vili, mida nad võivad kasutada. Vaadates tagasi mitte väga kaugele ajalukku, siis see „kolmas riik” ei ole teadupärast kohkunud tagasi mistahes vahendite kasutamise ees.
