Hinnatõus teeb Itaalia magusa elu kibedaks

Itaallastest on saanud üks kõige enam elu- ja lauamõnusid nautivaid rahvaid, kuid nüüd hakkab la dolce vita ehk magus elu kibedamat maiku võtma.

Äsja avaldatud statistika järgi on tarbimine viimastel kuudel võrreldes mullusega kümnendiku võrra vähenenud.

“Kui vaadata selle aasta kaupade ja teenuste hindade tõusu ja suurenenud maksukoormust, siis keskmiselt kulutab Itaalia pere nüüd aastas 1000 eurot rohkem ja aina sagedamini tuleb äraelamiseks laene võtta, sest palk on jäänud peaaegu samaks,” kurdab Elio Lannutti tarbijaühingust Adusbef.

Loobuti puhkusereisidest

Vähem kulutatakse ennekõike ilu- ja meelelahutustoodetele, aga ka riietele ja jalatsitele ning olmetehnikale. Kuna lastele ei saa koolitarbeid ostmata jätta, loobusid paljud pered suvel ka puhkusereisist.

Kuid hinnatõus sunnib itaallasi nüüd ka kõhu arvelt kokku hoidma. “Varem ostsin ikka kulinaariapoest värsket pasta’t, nüüd võtan pigem ostukeskusest odavaid kuivatatud makarone,” räägib 69-aastane Giuliana Bologna ja kurdab, et pika säilivusajaga pasta asciutta puhul ei tea, kas see on ikka tehtud õigest jahust. Pasta on Itaalia köögi tähtsamaid komponente. Äsjase arvamusuuringu järgi eelistavad pooled küsitletud itaallased häid spagette isegi seksile.

Pasta hind on aga kvartaliga viiendiku võrra tõusnud. Pool kilo Parmas valmistatud kvaliteetseid Voiello “liblikakesi” maksab pea euro, kuigi varem olid need paarkümmend senti odavamad.

Nii korraldasid tarbijakaitseliidud neljapäeval nn pastastreigi, kutsudes kõiki itaallasi poodides makaronitooteid boikottima. Kuigi valitsus kinnitab, et hinnatõusupaanikaks pole põhjust, on toiduainetootjad ja -müüjad kutsutud sel nädalal ministritega erikohtumisele.

Kallinemine pole veel lõppenud

•• Pasta-tootjate liit (UNIPI) süüdistab hinnatõusus tooraine kõrgeid maailmaturuhindu ja tunnistab, et pasta läheb lähiajal veel 12–14 eurosenti kallimaks. Väikepoodnike arvates on ostuketid, kelle käes on 2/3 turust, kruvinud hinnad lihtsalt üles.

•• Talunike liidu väitel on leiva hind kerkinud 1985. aastaga võrreldes teravilja maksumusest kordi enam. “Vilja hinda arvestades on leivapäts sellest ajast 750 protsenti kallimaks läinud,” ütleb talunike esindaja.