Poliitikud üritavad aga märtsis toimuvate üldvalimiste valguses poleemikast hoiduda ning ükski partei ei taha astuda valesamme. Et ühiskondlik arutelu nõuab ka poliitikute kaasarääkimist, on nad asjakohaste sõnavõttude asemel hakanud lubama uusi arutelusid või “ennenägematult tõhusaid samme” pärast valimisi.

Valitseva Sotsialistliku Töölispartei kavatsus saata valimisteni jäänud aeg mööda tähelepandamatult, pakkudes nii vasakule kui ka paremale mittemidagiütlevaid lahendusi, ja meeldida nii kõigile, võib osutada neile lõppkokkuvõttes karuteene. Lisaks kindlate toetajate segadusse ajamisele kostab ka parteist endast valitud taktika kohta valjuhäälseid protestisõnu.

Kui ühel päeval lubas peaminister José Luis Rodriguez Zapatero avalikkuse tugeva surve all arutada võimaliku seadusemuudatuse valimisprogrammi võtmist, siis juba järgmisel päeval oli abordiküsimus kärbunud võimalikuks “mõtiskluseks” pärast valimisi.

1985. aastal pärast suuri vaidlusi, vastuhääli ja kohmakaid kompromisse vastu võetud seaduse järgi võib Hispaanias rasedust katkestada kolmel juhul, milleks on: vägistamine, loote väärareng ja oht ema tervisele või elule. Ainult kahel esimesel puhul on seaduses märgitud ajaline piirang, vastavalt 12. nädalani ja 22. nädalani.

Hispaania karistusseadustiku artikkel 145 ütleb, et arst, kes teeb abordi naise nõusolekul ja väljaspool seaduses lubatud piire, saab karistuseks ühe kuni kolme aasta pikkuse vangistuse ja jäetakse kuueks aastaks ilma meditsiinis töötamise õigusest. Ja naist, kes põhjustab ise või laseb kellelgi teisel endale teha abordi väljaspool seaduses märgitud juhte, karistatakse kuuest kuust aastani kestva vangistuse või rahatrahviga.

Aastas tehakse Hispaanias 100 000 aborti, neist 90 protsenti raseduse esimestel kuudel, ning vaid kümnel protsendil juhtudest on tegemist vägistamisohvri või loote raske väär-arenguga. Enamasti viidatakse kolmandale põhjusele ehk siis “ohule ema tervisele või elule”. Aegunud seadus eeldab, et naine ise ei suuda otsustada, kas teha aborti või mitte.

Kirik korraldas meeleavalduse

Seetõttu tunnistavadki naised endal esinevat “psüühilisi probleeme”, mida on raske kindlaks teha ja mis võimaldavad pääseda seaduses seisvate karistuste eest. Oht, et keegi tabab naise ja arsti valetamast, ripub aga giljotiinina mõlema kohal.

Paljud naisorganisatsioonid ja vasakpoolsed parteid nõuavad seaduse muutmist, et abordi tegemine oleks seaduslik teatud aja piires (ligikaudu 12.–14. rasedusnädalani) nagu mujal Euroopas, ilma alandavate eelnõuete ja -tingimusteta. Seejuures peab ka protseduuri turvalisus olema tagatud.

Vastuseisu avaldas vahetult enne aasta lõppu katoliku kirik, kutsudes Madridis kokku rahvarohke meeleavalduse. Üldise hukkamõistu osaliseks said kehtiv abordi- ja lahutusseadus, mis on mõlemad kiriku meelest lubamatult vabameelsed, ning muidugi “kurikuulus” samasooliste abielu võimaldav seadus. Kõik kolm olevat kirikupeade sõnul põhiseadusvastased.

22 aastat vana abordiseaduse muutmise kavatsus seisis Sotsialistliku Töölispartei valimisprogrammis juba 2004. aasta üldvalimiste eel. Nelja valitsetud aasta jooksul pole nad seda aga teoks teinud. Tänavustel valimistel pole abordiseaduse muutmist isegi enam sotsialistide kavades.

Peaministri umbmäärast lubadust ei suuda paljud mõista: kui 2004. aastal oli neil küsimus valimisprogrammis läbi mõeldud, siis mis uut mõtisklust siin vaja on? Ei olegi. Lihtsalt teema on ebamugav, tabu ja enne üldvalimisi on poliitikute seast võimatu leida julgeid.

Kättesaamatu riiklik arstiabi

•• Poleemikat tekitab ka see, et 97 protsenti aborte tehakse erakliinikutes, kus raseduse katkestamise hinnad ulatuvad 400–6000 euroni.

•• Riiklik arstiabi, mis seaduse järgi peaks tagama abordi tegemise võimaluse igale inimesele, on jätnud nad oma murega lihtsalt üksi. Naiselt nõutakse liigseid pabereid, saadetakse neid uute tõendite järele ja nii mitmeid kordi. Mõned arstid keelduvad aborte sooritamast, viidates südametunnistusvabadusele.

•• Pole muidugi usutav, et kõik selle või tolle linna arstid on abordi vastu või et bürokraatiat ei saaks naistele lihtsamaks muuta. Enamik meedikuid lihtsalt ei soovi mässida end võimalikesse juriidilistesse vaidlustesse, mis on praeguse mitmeti tõlgendatava seaduse puhul väga kerged tulema.