20 kuni 24 miljonit aastat tagasi elanud hiiglaslikku saarmast meenutava looma pikkus oli 110 sentimeetrit, kuid tema kolju sarnaneb hülge omaga, teatas Reuters.


Teadlaste seas „jalutavaks hülgeks“ nimetatud, kuid teaduslikku nime Puijila darwini kandnud loom eelistas mageveekogusid, kuid liikus osavasti ka maismaal. Samast sugukonnast põlvnevad hülged ja merilõvid.


Teadusele kindlaks tehtud loomal olid olemas ujulestad. Samal ajal elanud Enaliarctose nime kandnud loomal olid juba välja arenenud loivad.
"See Enaliarctos ei selgitanud meile kuidagi, mil moel see liin välja arenes," väitis Kanada loodusmuuseumi teadur Natalia Rybczynski. "Me teadsime vaid seda, et nad põlvnesid maismaaimetajatest."


"Meie loom täidab selle lünga maismaaimetajate ja loivaliste vahel," lisas ta.
„Jalutav hüljes“ oli suurte kihvadega lihatoiduline imetaja. Teadlaste jaoks oli suurimaks avastuseks looma pikk saba ja nad üritavad mõista, miks see evolutsiooni käigus taandus. Teadlaseid hämmastas ka see, et kivistis oli säilinud 65 protsendi ulatuses.
"Teised veekeskkonda siirdunud imetajad, nagu vaalad, säilitasid oma sabad," tõdes Rybczynski. "Loivalistel oli saba, aga nad ei kasutanud seda millegipärast!"