Iga aasta hävib keskkonda 1600 miljardi euro eest
See summa on kolmandik nimetatud arvu ettevõtete kasumist ja moodustab ligi seitse protsenti nende käibest.
Raportis on arvesse võetud ettevõtete osalus kliimasoojenemise protsessis, piirkondlikku reostust, magevee liigkasutamist ja reostamist ning looduskeskkonna hävitamist.
ÜRO-d teeb murelikuks, et lõppkokkuvõttes ei pea keegi neid kahjusid korvama, kuigi suurettevõtete tegevusel on tohutu mõju loodusele ning seeläbi ka inimese elukeskkonnale. Briti ajalehe The Guardian teatel on ÜRO-l ka plaan lähiajal koostada eraldi raport selle kohta, kuidas määrata hinda ja sisse nõuda reaalne raha edaspidi looduse reostamise eest.
Eesmärgiks on seada sisse konkreetsed reeglid, mille põhjal ettevõtted ja tarbijaskond saaksid edaspidi langetada oma majanduslikke otsuseid nii, et need oleks rohkem kooskõlas ka ökoloogilise olukorraga maailmas.
Edaspidi kavatsetakse raporti pinnalt hakata hindama ka kodumajapidamiste mõju keskkonnale, ning hinnata, millist kahju tekitab tegelikult halvenenud elukeskkonnast põgenevate inimeste liikumine.
Lihtsustatult tähendab selliste raportite valmimine tulevikus suurtele energia-, transpordi- ja põllumajandusettevõtetele karmimate tingimuste seadmist keskkonnamaksude näol, mille kehtestamiseks ÜRO loodab riigipeadelt tuge leida.