IMF tunnustas Lätit valusate kärbete eest

Läti peaminister Valdis Dombrovskis kinnitas täna, et kohtumisel Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esindajatega jõuti kokkuleppele kõikides võtmeküsimustes.

Samas pidi Dombrovskis möönma, et kuigi võtmetingimused jäävad muutumatuks, võib IMF edaspidi nõuda mõningaid lisatingimusi, vahendas LETA.
IMF-i missiooni juht Mark Griffiths kiitis aga Lätit nõutud eelarvekärbete eest, mis riigi ühiskonnas kohtasid teravat vastukaja, vahendas lätikeelne Delfi. Griffiths kinnitas, et riik võiks nüüd seada eesmärgiks Maastrichti kriteeriumite täitmise, mis on vajalikud euroga liitumiseks, mida valitsus plaanib juba 2012. aastal teostada.
Läti prognoosib, et 2011. aasta riigieelarvet vähendatakse 700 kuni 800 miljoni lati (15,5 kuni 17,7 miljonit krooni) võrra, millega seoses kavandatakse 2011. aastaks kuueprotsendilist ja 2012. aastaks kolmeprotsendilist eelarvedefitsiiti.
Tänasel kohtumisel IMF-i esindajatega osalesid kõik koalitsioonipartnerid peale Rahvapartei, mille esindajad otsustasid läbirääkimisi boikoteerida, kuna leidsid, et IMF-ile tehti järeleandmisi kiirustades.
"Kõikidel koalitsioonipartneritel oli võimalus läbirääkimistel osaleda," kinnitas Dombrovskis. "Kui Rahvapartei ei pidanud seda piisavalt huvitavaks ja tähtsaks, siis on see Rahvapartei probleem."

Valusad kärped
Läti võttis kaks nädalat tagasi vastu järgmise aasta riigieelarve, mille defitsiidiks kujuneb 7,5 protsenti SKP-st. Riigieelarve näeb ette täiendavaid makse kinnisvaralt, kapitalitulult, intressitulult ja deposiitidelt. Samuti kehtestati aktsiisimaks looduslikule gaasile, progressiivne kinnisvaramaks ning tõsteti sõiduki- ja mootorrattamaksu.
Valitsus otsustas üksikisiku tulumaksu järgmisest aastast tõsta kolme protsendi võrra 26 protsendini. Mootorrattamaks tõstetakse seniselt 3 latilt 24 latini (66 kroonilt 530 kroonini) aastas.
Valitsus on tänavu kärpinud kõigi riigiametnike palku 20 protsendi, ministeeriumite halduskulusid 30 protsendi ja mitmete riigiametite omi 50 protsendi ulatuses. Riigiettevõtetes on likvideeritud nõukogud ja peatatud koolitusprogrammid. Riik kärpis ka vanemahüvitisi ja pensioneid 10 protsendi võrra, samas on pensionide määramise tasemed järgmiseks aastaks külmutatud.
Meie lõunanaaber on Euroopas majanduskriisis enim kannatada saanud riik, mille SKP kukkus kolmandas kvartalis 18,4 protsenti.