Juba aastaid on räägitud Kesk-Aasias asuva Araali mere kuivamisest, mis järgnes nõukogudeaegsele innukale maaparandusele Usbekistani ja Kasahstani piiril. Naaberriigis Kõrgõzstanis on aga vastupidine probleem – Issõk-Kuli järv ajab üle kallaste.

Ligi 150 aastat on järv, kuhu suubub 50 jõge, välja ei voola aga midagi, vaid oma veepinda alandanud. Kuid alates 1999. aastast on veetase hakanud kerkima 12 sentimeetrit aastas. Viimase 45 aastaga on keskmine temperatuur järve kallastel kerkinud 1,4 kraadi ning taandunud on ka järve talvine külmumispiir.

Esimese löögi on pidanud vastu võtma järvekaldale ehitatud hotellid ja elamud. Liivarandade vee alla kadumine tähendab aga seda, et vesi uhub minema kaldataimestiku, teatab infoagentuur IWPR.

Kohaliku veeprobleemide ja hüdroenergia instituudi laboratooriumi juht Vladimir Romanovski on kindel, et põhjuseks on üleilmne kliimasoojenemine. Planeedi temperatuuri tõus sulatab mägede igiliustikke ja allavalguv vesi ujutab üle mägijärvi.

“Igal aastal omandab liustike sulamine järjest globaalsemaid proportsioone,” tunnistas kirjanik Tšõngõz Ajtmatov, kes on ühtlasi igiliustike kaitseks loodud Gottfried Merzbacheri nimelise keskkonnafondi juht.

Merepinnast 1606 meetri kõrgusel asuv ja kuni 668 meetrit sügav Issõk-Kul (“soe järv”) on oma 6236-ruutkilomeetrise pindalaga Peruu ja Boliivia piiril paikneva Titicaca järel maailma suuruselt teine mägijärv.