Enamik kauplusi ja kohvibaare on kinni, uksel silt: “Leina tõttu suletud.” Nädalavahetusel tühistati kõik jalgpallivõistlused ja spordiüritused. Ainult eile alanud ja täna lõpevad kohalikud valimised on siiani sujunud plaanipäraselt, sest siseminister Giuseppe Pisanu sõnul olnuks ammu kavandatud sündmust väga keeruline edasi lükata.

Kaks miljonit palverändurit

Rooma võimud valmistuvad vastu võtma vähemalt kaht miljonit palverändurit, kellest kümned tuhanded olid juba eilseks Itaalia pealinna jõudnud. Täna õhtupoolikul kella viiest Rooma aja järgi saab avalikkus paavstiga hüvasti jätta Püha Peetri kirikus.

Seni on paavsti surnukeha Vatikani apostellikus palees paavsti isiklikus kabelis Sala Clementinas, kust eile Vatikani televisioon korduvalt otseülekandeid tegi. See on esimene kord ajaloos, mil Vatikan lubab paavsti surnukeha selles pühas ja seni tavaliselt avalikkuse silmade eest varjule jäänud paigas teleekraanide vahendusel kogu maailmal jälgida.

Püha Tool võib vabaks jääda nädalateks, kuni kardinalid Sixtuse kabelis salajasel hääletusel uue paavsti valivad. Seni korraldab elu Vatikanis väga piiratud võimuga kardinalide kogu. Ühtegi tähtsamat otsust uue paavsti valimiseni ei langetata.

Selle nii-öelda ajutise Vatikani valitsuse tööd juhib hispaanlasest kammerkardinal Eduardo Martinez Somalo ja selle üles-anne on Johannes Paulus II matuste ja uue paavsti valimise ettevalmistamine. Täna Eesti aja järgi kell 11 peaks Vatikan otsustama, millal Johannes Paulus II maetakse, kindlasti ei toimu matus enne neljapäeva.

Vatikani allikate teateil valmistatakse Püha Peetri kiriku alustes hauakambrites, kus puhkavad pea kõik paavstid, ette kohta, kuhu paavst Johannes Paulus II põrm puhkama jääb. See asub Püha Peetruse hauakambri vahetus läheduses ning kuulus varem 1963. aastal surnud paavst Johannes XXIII-le, kes pärast auväärseks ülendamist maeti ümber Püha Peetri kirikusse.

Vatikani vaatlejad ei välista samas, et lahkunud paavst, kodanikunimega Karol Wojtyla, maetakse edaspidi ümber sünnimaale Poola, sest mõne Vatikani korrespondendi väitel olnud see tänavu 18. mail oma 85. sünnipäeva tähistama pidanud paavsti soov.

Ainus eesti keelt õppinud ja Eestis käinud paavst

•• Preester Vello Salo meenutab lahkunud Johannes Paulust kui esimest Eestit külastanud paavsti, kelle 1993. aastal Tallinnas peetud kõnedes kõlas selge sõnum Eestile.

•• Salo sõnul oli Johannes Paulus II ka ainus eesti keelt õppinud paavst, kes üllatas oma ajaloolise visiidi ajal ülihea hääldusega. Salo väitel väärib meelespidamist juba paavsti esimene kõne lennujaamas. “Ta tõi välja, et paavstlusel ja Eestil on eriline side, ning rääkis ristisõdadeaegsest paavstist Innocentius III, kes hoolitses siinsete vastristitute eest,” märkis Salo, osutades sellele, et 13. sajandi alul oli Eesti lühikest aega paavstliku protektoraadi all.

•• 1993. aasta 10. septembril pidas paavst missa rahvast murdu täis Raekoja platsil. “Seal läks ta improviseerides üle itaalia keelele, mille tõlget minult kohe nõuti. Euroopast rääkides ütles paavst, et pole enam vana Euroopat, kus suured ähvardavad väikesi,” märkis Salo, kelle sõnul tõstis rahvusvaheline press sellest kõnest ekslikult esile vaid selle, et paavst kaitses venelasi, kuigi paavst rõhutas rahuliku kooselu tähtsust.

•• “Roomas on Eesti asjade peale sajandeid mõeldud,” lisas Salo. Tema oli ka üks kolmest kohalikust preestrist, kes istus koos Tema Pühadusega ühises lõunalauas tollase nuntsiuse majas Kadriorus. Kai Kalamees